Börsiettevõtete juhid, kas on põhjust häbeneda?

Kuigi börsiettevõtete hea ühingujuhtimise tava näeb ette, et juhtide palgad võiks avalikuks teha, püüab suurem osa Eesti börsiettevõtteid juhtide täpseid tasusid varjata. Sarnane on olukord ka riigile kuuluvate ettevõtetega – aetakse seaduses näpuga järge ja avaldatakse sunniviisil ainult kõigi juhtkonna liikmete tasude üldsumma, kuid varjatakse kiivalt juhtide tegelikke tasusid ja boonuseid.

Äripäeva hinnangul on selline salatsemine arusaamatu ja põhjendamatu ning tegelikult võiksid avalikud olla mitte üksnes börsil noteeritud ettevõtete juhtide, vaid kõigi maksumaksjate maksustatud sissetulekud.

Läänes avalikustamine tavaks

Meist lääne pool asuvates riikides on reeglina börsifirmade juhtide tasud ja boonused on kogu maailmale näha. See tagab juhtimise läbipaistvuse ning lubab nii aktsionäridel kui ka kõigil teistel huvilistel võrrelda, kas ettevõtte majandustulemused on juhtide tasude ja boonustega kooskõlas. Kas parimate tasudega inimesed on ka parimad juhid?

Eestis põhjendatakse sissetulekute varjamist eraelu kaitsega – juhtide tasud on nende endi asi ning nende raha lugemine ei peaks olema avalik meelelahutus. Iga-aastase riigikogu liikmete kuluhüvitiste avaliku lahkamise valguses kardetakse kiibitsejate ja kadetsejate märklauaks saamist. Mitu Äripäevaga suhelnud juhti nentis, et nende poolest võiksid ju tasud ka avalikud olla, kuid ilmselt ei ole Eesti kultuur selleks veel küps. Ehk mõne aasta pärast.

Aga kuidas see kultuur küpseda saab, kui poliitikute ja ametnike eestvedamisel suurema avatuse asemel igal võimalusel hoopis suurema salastatuse poole liigutakse? Debatt riigikogu menetlusest eile lõpuks tagasi kutsutud andmekaitseseaduse sõnastuse ja „ülekaaluka avaliku huvi“ teemadel on selle suundumuse ilmekaks näiteks.

Äripäev leiab, et kultuuri saab muuta eelkõige läbi isikliku eeskuju. Alati pea ootama ära seaduse käsku, vahel piisab ka soovitusest. Arco Vara, Merko Ehitus ja Tallinna Kaubamaja on näited avatud suhtumisega börsifirmadest, kes lähtuvad hea ühingujuhtimise tava antud soovitusest juhtide tasude avalikustamiseks. Selle asemel, et otsida seadusepügalat, mille taha häbelike juhtide tasude suurus peita.

Rohkem selliseid ettevõtteid ja rohkem selliseid juhte ning avatud suhtumine muutubki uueks normaalsuseks, kus sissetulekute suurus ongi avalik info. Näiteks meie põhjanaabrite juures Soomes on maksustatavat tulu avalikustatud juba pikki aastaid.

Avatud ühiskonnas vähem pingeid

Kõigil inimestel on soovi korral võimalik vaadata, kui palju näiteks tema naabrimees eelmisel aastal teenis. Tulemuseks maksupettuste vähenemine, Eestiga võrreldes pea olematu sooline palgalõhe ning inimeste pingevabam suhtumine sissetulekutesse. Kindlasti järgimist vääriv eeskuju.

Iga suurem muutus algab iseendast ning kui kõigi maksumaksjate tulude avalikustamiseni võib Eestis veel aega minna, siis vähemalt riigiettevõtete ja börsil noteeritud ettevõtete juhtide tasud peaksid kindlasti avalikud olema.

Kui midagi häbeneda ei ole, siis milleks varjata?

Vaata ka: Enamik börsijuhte hoiab töötasu saladuses