Piiravad seadused ja tarbetu bürokraatia ei võimalda pealinnas ehitada teid ega tänavaid piisavalt kiiresti, kirjutab Tallinna abilinnapea Pärtel-Peeter Pere (Reformierakond).

- “Kõik Eesti linnad ja vallad ning nende elanikud võidaksid, kui riigis ehitusseadustiku ning riigihangete seadust muudetaks, sest praegune regulatsioon ilmselgelt aeglustab kogu avaliku tänavaruumi arendamist,” kirjutab Tallinna abilinnapea Pärtel-Peeter Pere.
- Foto: Liis Treimann
Tallinna inimene tahab linnalt tavalisi asju – korras ning ohutuid kõnni- ja sõiduteid, esteetilist haljastust ja piisaval hulgal istumiseks vajalikke pinke. Need on lihtsad, kuid absurdselt pika vinnaga asjad.
Selgitan kohe, miks me sellises seisus oleme ja kuidas olukorda parandada.
Toimetuse märkus: Reformierakonna, Sotsiaaldemokraatliku Erakonna, Isamaa ja Eesti 200 koalitsioon on nüüdseks aasta jagu Tallinnas võimul olnud.
Ülepingutatud seadused
Soovin Tallinna linnavalitsuse nimel jõudu uuele valitsuskoalitsioonile. Siin on lühike ülevaade tööelust Tallinna linnas – mis linn on teinud ja mida riik saaks teha selleks, et elu edeneks kiiremini.
Ühe tänava ümberehitus või lastele ohutu rattatee rajamine võtab keskmiselt kaks aastat, enne kui kopp maasse läheb. Kui omavalitsus soovib rajada elanikele väikest kõnniteejuppi, peab ta lisaks kõigele muule väljastama endale projekteerimistingimused, mida menetleb mitu asutust üksteise järel. Ka väiksem muudatus nagu puu istutamine on paras kadalipp, mida läbida.
Näiteks tuleb vaielda, kas maa-alused veetorud on liiga lähedal või mitte. Miks enne sai, kui seal on vana puu känd jne. Insener-tehnilised lahendused on olemas, et istutada puid sademeveetorudele lähemale kui täna. Oleme absurdses olukorras, kus kännu asemele ei tohi puud istutada.
Ehitused algaksid aasta-kaks varem ning linn areneks kiiremini, kui muudaksime nii linnas kui riigis paari asja. Mitte mootorsae, vaid õigete instrumentidega.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Tallinna linn ei saa praegu seadusest lähtuvalt kergliikurite parkimise eest küsida tasu ega piirata nende arvu, mille tõttu võib nende parkimise probleem hakata süvenema, rääkis Tallinna transpordi valdkonna abilinnapea Kristjan Järvan.
Aasta 2025 tuleb Eesti poliitikas kindlasti mitte vähem põnev, kui oli pöördeline 2024, mil erakonnad lagunesid ja mitu parteisambaks peetud poliitikut leidis uue varjualuse, kirjutab Äripäeva arvamustoimetuse juht Neeme Korv.
Lasnamäe tööstusala võiks saada Eesti kaitsetööstuse keskuseks, kus kohtuvad tipptasemel inseneriteadus, digitaliseeritud tootmine ja rahvusvaheline koostöö, kirjutab Tallinna abilinnapea Pärtel-Peeter Pere (Reformierakond).
Koplis asuv Põhjala tehase kvartal on täna üks Tallinna kinnisvaraturu kuumemaid paiku. Endine tööstuspiirkond täitub kallite korterite ja trendikate kohvikute ning poodidega.
Kui 1995. aastal ostis Kaubamaja Tartu ja Tallinna kaubamajad, saadi koos varaga kaasa ka Lasnamäel asuv tühi angaar. Selle asemel, et näha selles pelgalt kinnisvaraprobleemi, nägid visionäärid võimalust. Just sellest angaarihoonest sai alguse Selver – Eesti üks edukamaid jaekette, mille lugu on olnud ühtaegu sihikindel ja julge.