Eesti ja Soome valitsused peaksid Euroopa Liidu toel Tallinna ja Helsingi ühendamisele kaasa aitama, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Hiina fondi huvi investeerida miljardeid eurosid Tallinna–Helsingi tunneli projekti tuleb kindlasti vaadelda kui võimalust, ent talitada seejuures targalt. Piltlikustades – kasutada akent ruumidesse värske õhu toomiseks, vältides seejuures külmetust. Otsesõnu tooks tunnel piirkonda innovatsiooni ja elavdaks majandust, ent arvestada tuleb ka keskkonna- ja julgeolekuriskidega.
Äripäev leiab, et Eesti ja Soome valitsused peaksid tunnustama erakapitali initsiatiivi ning astuma omapoolseid samme, mis võimaldaksid tunneliprojektiga tempokalt edasi minna. Arvestades projekti maksumust ja ulatuslikku mõju ning silmas pidades muu hulgas rahastajate taustajõudude globaalseid ambitsioone, tuleb tegutseda Euroopa Liidu kaasabil ja toel.
Äsja sõlmitud kavatsuste protokoll Touchstone Capital Partnersiga kinnitab, et Finest Bay Area Development Oy asutajal Peter Vesterbackal on tunneliprojektiga tõsi taga. 15 miljardist antaks kõnealuse koostööprotokolli järgi kolmandik omakapitalina, kaks kolmandikku laenuna. Juba varem tõi ARJ Holding LLC projekti 100 miljoni eurot.
Tallinna–Helsingi tunnel oleks maailma pikima merealuse raudteetunnelina omaette vaatamisväärsus ja fenomen. Kuid ennekõike oleks tunnelil majanduslik mõõde – kahe väikese perifeerialinna asemel tekiks kaksiklinnana regionaalne metropol. Efekti eeldus ja võimendus on Rail Baltic, mis annab Soomele puuduva maismaaühenduse Kesk-Euroopaga. Sel viisil sobitub tunnel Euroopa Liidu taristupoliitikaga, mille eesmärk on transpordisüsteemi ühtseks tervikuks ühendamine (TEN-T võrgustik).
Tunneli perspektiivikust on ka Eesti ja Soome valitsused tunnistanud. 2016. aastal sõlmitud koostöömemorandumis öeldakse selgelt välja, et juba praegu toimiva ühtse majanduspiirkonna "potentsiaali täismahus kasutamine eeldaks praegusest kiiremat ja sujuvamat liikumist kahe pealinna vahel". Nüüd tuleks liikuda sõnadelt tõhusamatele tegudele.
Oluline on märkida, et Tallinna–Helsingi tunnelil on ka eesti rahva enamuse toetus. Tunnel ja Rail Baltic on konkreetse lubadusena kirja pandud nii Reformierakonna kui ka Keskerakonna – kahe riigikogu valimistel edukaimaks osutunud poliitilise jõu – valimisprogrammi. Seda fakti ei maksa unustada isegi olukorras, kus kahe suure erakonna koalitsiooniläbirääkimistest ei paista asja saavat.
Üks kõige kriitilisemaid kohti tunneli rahastamisel on kapitali päritolu. Touchstone Capital Consortium Groupi 30 liikmest pooled on Hiina juhtivad riigiettevõtted. Hiinlased on oma majanduspoliitiliste eesmärkide nimel ELi otseinvesteeringutena suunanud miljardeid eurosid. Pole ka saladus, et huvi tuntakse sageli just taristu-, kaitse- ja kõrgtehnoloogiliste objektide suhtes. Tasub olla tähelepanelik, et rahaga ei tuleks kaasa mingisuguseid kuldseid käeraudu.
Energeetika- ja konkurentsiküsimuste ekspert, inglise õigusteadlane Alan Riley kirjutas mullu 14. septembril ajakirjas Diplomaatia: "Kesk- ja Ida-Euroopa riigid peaksid suhtuma ettevaatusega Hiina peibutavatesse kaubandus- ja investeerimislepingutesse, millega üritatakse neid kallutada vastu seisma karmimatele dumpinguvastastele meetmetele."
Seetõttu manitseb Riley eriti väiksemaid riike Hiinaga suhtlema ELi vahendusel. Euroopa Komisjon on koostanud plaani ühtlustamaks niisuguste strateegiliste investeeringute läbivaatamise poliitikat.
Seotud lood
Rahvamassid, ekstreemsed ilmastikuolud, elektrikatkestus, probleemid tehnikaga, vara lõhkumine, veekogude lähedus ja keelatud esemed – need on vaid mõned näited, millega tuleb arvestada ühe ürituse turvalisuse tagamisel. Iga turvapartner peab kõikvõimalikud stsenaariumid läbi mõtlema, mis võib juhtuda ning mis võib minna valesti. Vahel võib pisieksimus ühe meeldiva koosviibimise hetkega rikkuda.