Käed eemale välistudengitest!

Koalitsioonikõnelusi pidavad erakonnad on kokku leppinud, et seisavad rangema migratsioonipoliitika eest, mis on olnud EKRE üks valimislubadusi. See tähendab ka karmi kontrolli kehtestamist väljastpoolt Euroopa Liitu siia õppima tulevate välistudengite üle, sest need tahavad EKRE fraktsioonijuhi Martin Helme sõnul vaid ELi elamisluba. Erakonna juht Mart Helme aga ütles, et mõned ülikoolid on „migratsioonipumbad“.

Äripäeva hinnangul tuleks plaan takistada välistudengite Eestis õppimist ja töötamist ning hiljem siia tööle jäämist prügikasti visata, sest see mõjuks laastavalt riigi majandusele, haridusmaastikule ja mainele.

Ettekääne välistudengite demoniseerimiseks on otsitud, sest reaalselt on petturluse probleem marginaalne, välistudengite väljalangevus kohalike omast väiksem ja edukus kõrgem. Tööjõupuuduse ja kahaneva rahvaarvu tingimustes on maksujõuline ja usin välistudeng kingitus meie ülikoolidele, lõpetaja aga haritud spetsialistina kingitus meie majandusele. Nad tuleb paremini ühiskonda lõimida, neile rohkem eesti keelt ja kultuuri õpetada, ja samas edendada infovahetust ettevõtete, ülikoolide ja välistudengite vahel, et nad õppimise ajal saaksid praktikat ja pärast õppimist soovi korral tööd.

Praegu ei käi välistudengid Eestis sisserände kvoodi alla, nagu ka näiteks tippspetsialistid, iduettevõtjad, suurinvestorid ja teadlased. Nutikad riigid meelitavad neid rühmi, sest nad on ühiskonnale ja majandusele kasulikud. EKRE lubab selle erandi kaotada, mis oleks aga äärmiselt lühinägelik. Mis siis juhtuks? Meie ülikoolide juhte tsiteerides: meie haridusmaastik kängub, Eesti õpilastele pakutava hariduse tase langeb, saamata jäävad välismaalaste õppemaksud, mõnda eriala ei saaks õpetadagi. Välistudengid, samuti neid külastavad sõbrad ja sugulased, jätavad Eestisse märkimisväärselt raha. Peale kõige on välistudengid ka Eesti saadikud, kes räägivad Eestist oma kaasmaalastele enamasti hästi, kujundades Eesti mainet maailmas ja meelitades siia uusi turiste.

On ka neid, kes süsteemi kuritarvitavad, kuid kui välistudeng õppetööle ei ilmu, on ülikoolid kohustatud teavitama politseid, kes selle probleemiga edasi tegeleb, näiteks jäävad nad kohe ilma elamisloast. Kuritarvitajaid on vähe, sest ülikoolid sõeluvad sisseastujaid varasemast hoolikamalt. Kraanide kinnikeeramisega lahendataks probleemi, mida ei eksisteeri.

Samamoodi on lahtisest uksest sissemurdmine EKRE lubadus saata koju Eestisse lubatud 553 pagulast. Neist on tegelikult tulnud siia veidi üle poole, terve hulk aga juba ka ära läinud. Seda taibates on nüüd sihik keeratud üliõpilaste, aga ka renditööjõu suunas. Ebaseaduslik tööjõud Ukrainast on tõepoolest taunitav, kui aga EKRE algatusel hakatakse piirama legaalset välistööjõudu, siis on see järjekordne hoop tööjõupuuduses vaevlevatele ettevõtetele ja ühtlasi kogu majandusele.

Võimalik, et teema tõstatamine on vaid EKRE trikk avalikkuse tähelepanuga, et näidata oma valijatele mingisugustki edu valimislubaduste upitamisel koalitsioonilepingusse. Ühtegi olulist saavutust ju seni ette näidata pole. Pagulasi riigist välja saatma ei hakata, immigratsioonikvoote ei kaotata, sõjaväestatud piirivalvet ei tule. Olematu välistudengite probleemi trummipõrina saatel „lahendamine“ paistab nagu viis, kuidas juhtida tähelepanu kõrvale olulisematelt teemadelt. Paraku oleks EKRE lahendus Eestile karuteene.