EKRE ministrite sõda alaku prügimaffiast

Äripäeva kaanelugu "Nahaalsete prügiärimeestega riik hakkama ei saa" kirjeldab levinud kuritegelikku skeemi, kus ettevõte taotleb renditud maatükile jäätmeloa, võtab turuhinnast odavamalt jäätmeid vastu ning kuhjab lühikese ajaga kokku lubatust kümneid kordi suurema prügimäe. Mõne kuuga teenitakse nii sadu tuhandeid eurosid ebaseaduslikku tulu. Siis kanditakse firma tankistile ja pääsetakse vastutusest, sest keskkonnainspektsioonil ja -ametil ei ole piisavalt võimekust neid kontrollida, takistada või trahvida.

Äripäeva arvates tuleb poliitikutel riigikogus ja valitsuses kiiresti jäätmemajanduses vohavat maffiooslikku omavoli ohjeldama hakata: muuta jäätmeseadust, karmistada karistusi, anda ametkondadele juurde ressurssi ja kaalutlusõigust, et nende tegevusest üldse mingit kasu oleks.

Praegu tegeleb keskkonnainspektsioon vaid üksikute juhtumitega, mille kohta on laekunud kaebus või mis on juhuslikult avastatud, ja nendegi puhul tundub, nagu üritaksid ametnikud sõelaga vett kandes tulekahju kustutada. Esiteks ei leia ametnikud ebaseaduslikke prügimägesid üles. Näiteks andis keskkonnaamet Betooni põiktänavale loa ladustada 450 tonni jäätmeid. Keskkonnainspektsiooni ametnik läks seda kontrollima alles aasta pärast ja selleks ajaks oli seal 10 000-15 000 tonni jäätmeid. Siin võib kivi visata ka ametnike kapsaaeda – miks ei liikunud info loa kohta õigel ajal ametist inspektsiooni, et inspektor teaks kontrollima minna?

Nüüdseks on krunti rentinud firma omanikud hoopis teised isikud ja firma varatu. Seega võib inspektsioon teha lõputult ettekirjutusi ja määrata sunniraha, kasu sellest pole küünevõrdki. Kui kasumid ulatuvad sadadesse tuhandetesse, siis pole mõnest tuhandest sunnirahast kasu ka siis, kui tegelikul süüdlasel hõlmast kinni saadakse.

Pätte distsiplineeriks kõrgemad trahvid ja võimalik kriminaalvastutus. Prokuratuur saab kriminaalasja algatada vaid siis, kui on keskkonnaoht, praegustel juhtumitel ei saa seda tõestada, sest valdavalt on tegu ehitus-lammutusjäätmetega. Kaaluda võiks, kas kurjategijaid peaks olulise rahalise kahju tekitamisel karmimalt kohtlema. Prügimäed tuleb suure tõenäosusega kõrvaldada maksumaksja kulul. Näiteks maksab 20 000 tonnise ebaseadusliku prügimäe likvideerimine Tallinnas Silikaltsiidi tänaval, millest Äripäev mõne aasta eest kirjutas, miljon eurot. See on siiani alles.

On selge, et kui Harjumaa keskkonnainspektsiooni 22 inspektorit ei jõua lisaks ebaseaduslike küttide, kalurite, metsaraidurite, saastajate jpt tegeleda 1100 jäätmeloa või -tõendiga objekti kontrollimisega, siis tuleb selles suhtes midagi ette võtta. Senikaua, kuni seda ei tehta, jätkavad prügiäri šaakalid meie kõigi pügamist, reostades keskkonda, jättes tasumata maksud, kahjustades konkurentsi ja ausaid ettevõtjaid, kes on keskkonnahoidu investeerinud.

„Meie hinnangul on selliste ettevõtete puhul tegemist organiseeritud kuritegevusega,“ ütleb keskkonnainspektsiooni Harju büroo juhataja Neeme Kass otsesõnu. Prügimaffia ohjeldamine eeldab tõhusat koostööd EKRE ministrite all olevatelt asutustelt – politsei, maksu-ja tolliamet, keskkonnainspektsioon ja -amet. EKRE ministrid, kelle Mart Helme eile „sõjakaks“ kuulutas, võiks oma sõda alustada siit.