Eesti ja Venemaa presidentide kohtumine paistab päikesekiirena enne vihma, mis võib EKRE ja Isamaa ajal sadama hakata, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Äripäev leiab, et Eesti presidendi Kersti Kaljulaidi ja Venemaa presidendi Vladimir Putini homme toimuv kohtumine on samm õiges suunas – naabrid peavadki rääkima, – kuid palju sellest loota pole mõtet.
Humoorikalt võttis selle kokku Mart Juur Facebooki postitatud anekdoodiga. Kohtuvad Kaljulaid ja Putin, Kaljulaid ütleb: „Me peame rääkima seksist robotitega.“ Putin vastab: „Kuulan huviga.“
Kaljulaid võib Putinile öelda mida iganes – ta on lubanud tõstatada Venemaale kehtestatud sanktsioonide ning Ukraina ja Gruusia osalise okupeerimise teemad – kuid paremal juhul kuulatakse ta enam-vähem viisakalt ära. Halvemal juhul teeb Putin mõne triki, pannes Kaljulaidi keerukasse olukorda, kus viimane peab head nägu tegema. Kaitseminister ja endine Venemaa suursaadik Jüri Luik on hoiatanud, et Putiniga suheldes tuleb arvestada tema väga hea ettevalmistusega ja võimega vastast detailidega segadusse ajada.
Veel halvemal juhul võidakse Kaljulaidi visiiti (tahtevastaselt) ära kasutada Eesti sisepoliitika mõjutamiseks. Näiteks, kui pannakse lauale Eesti-Vene piirilepingu ratifitseerimise teema, ei saa Kaljulaid sellesse tõrjuvalt suhtuda, sest see on selgelt Eesti-Vene suhete parandamise alus. Samas Ratase valitsus seda riigikokku ei saadaks, sest konservatiivid on radikaalselt selle vastu ja see tekitaks koalitsioonis kohe erimeelsusi. Seega on siia kodeeritud vastuolu president-valitsus ja ka valitsuse sees. Venemaa käitumine on näidanud, et destabiliseerimine neile meeldib.
Iga samm on väärt astumist
Eestil pole Venemaaga olnud kõrgel tasemel poliitilisi kontakte juba pikka aega ja Kaljulaidi-Putini kohtumine on kahtlemata päikesekiir selles poliitilises sudus. „Iga samm, mis võiks leevendada valitsevaid pingeid, muuta kahe riigi suhteid ettearvatavamaks ja lõpuks luua tingimused suhete püsivaks normaliseerimiseks, on väärt astumist,“ arvab ka välispoliitikaekspert Marko Mihkelson.
Diplomaatia on rääkimine ja seda tulebki teha. Kuid Euroopa Liidu sanktsioone me muuta ei saa ega taha. Venemaa oma Krimmi ja Ukraina poliitikat muutma ei hakka. Kui hästi läheb, võidakse kokku leppida topeltmaksustamise kaotamises, kuid selle mõju majandusele on väike. Eesti-Vene kaubavahetus ei hiilga mahuga ja topeltmaksustamist välditakse praegu soovi korral Läti või Soome kaudu tegutsedes.
Võib ju küsida, mis kasu sellest kohtumisest üldse on, kuid vähemalt saab Kaljulaid öelda, et on proovinud suhteid Venemaaga siluda. Kaljulaid on avaldanud lootust, et kohtumine Putiniga viib kahe riigi dialoogini ja edendab suhteid kõigil tasanditel. Vähemalt teeb ta katse, mitte ei jäta võimalust kasutamata.
Kohtumise ajastus on aga põnev – Eestis on sisuliselt valitsustevaheline mõõnaperiood. Jüri Ratasele valitsuse moodustamiseks volituste andmiseks ei pidanud president temaga kohtuma, vaid tegi seda eile Portugalis. Tuliseks läheb aga siis, kui president ei peaks kõigile EKRE ministritele volitust andma, nagu mõned vaatlejad kardavad.
Tulevasel välisministril Urmas Reinsalul seda hirmu ilmselt ei ole. Äripäev soovib talle jõudu ainsa Venemaad puudutava koalitsioonileppe punkti jõustamisel ehk heanaaberlike suhete edendamisel. Ehk saab ta oma Venemaa kolleegi Sergei Lavroviga vähemalt robotitest rääkida?
Seotud lood
Muuseumikvaliteediga kunsti on võimalik osta vähem kui poole iPhone’i eest, leiab investor Riivo Anton. “Ma paneks piiri 500 euro peale– sealt on kindlasti võimalik leida häid teoseid, mille järeltulijad saavad pandimajja viia.”