Võimuparteide õige õhin saagu tuule tiibadesse

Läinud nädalal tegi õiguskantsler Ülle Madise riigikogule ettepaneku mitmeks põhimõtteliseks muudatuseks valimiskorras, näiteks lubada välireklaamid aktiivsel valimisperioodil ja agitatsioon valimispäeval (v.a valimispunktides).

Äripäeval on hea meel, kui ajale jalgu jäänud piirangud valimistel ära kaotatakse, olenemata sellest, kes poliitilise võidu medali endale rinda kinnitab.

Napilt enne õiguskantsleri ettepanekute avalikustamist tuli uudis, et justiitsminister Raivo Aeg (Isamaa) on mainitud muudatuste seaduseelnõu juba kooskõlastusringile saatnud. „Mul on hea meel, et saan nüüd need mõttetud ja bürokraatlikud piirangud ajaloo prügikasti saata,“ teatas Aeg. Tundub lausa, et käib võidujooks, kuid peab märkima, et Madise tegi sarnased ettepanekud tulemusteta ka eelmisele riigikogu koosseisule ning ka siis oli Isamaa võimu juures.

Välireklaamid keelati aktiivsel valimisperioodil 2006. aastal, et muuta kampaaniad sisukamaks ja vähendada kampaaniale tehtavaid kulutusi. Keeld pole paraku oma eesmärki täitnud ja piirab õiguskantsleri hinnangul just väiksema eelarvega erakondade ja kandidaatide võimalusi oma vaadete tutvustamiseks, sest välireklaam on selleks üks odavamaid kanaleid, televisioon, mis selle alla ei käi, aga üks kallimaid. Seega põlistab see vanade olijate võimu, kes ostavad reklaami maksumaksja raha ehk riigi toetuse eest. Eriti ebavõrdses konkurentsiolukorras on valimisliidud ja üksikkandidaadid kohalikel valimistel.

Samuti raiskab see politsei ressurssi, kes seadust järgides peaks aktiivselt uurima, kas mõne auto peal olev nimi on reklaam või mitte, lisaks peaks ajusid ragistama ka kohtusüsteem. Milleks?

Aktiivse agitatsiooni keeld valimispäeval oli mõeldud kaitsma valimisvabadust ja tagama valimisrahu, kuid on nüüdseks vananenud. Suur osa valimisreklaamist on tänapäeval internetis ja sotsiaalmeedias, mida keeld sisuliselt ei kata, sest selle kontrollimine on tuuleveskitega võitlemine. Näiteks võivad agitatsioonina käsitletavad varasemad postitused inimesest või parteist sõltumatult viraalseks muutuda, või siis on seost võimatu tõestada.

Pealegi hääletab tänapäeval valimispäeval juba vähem inimesi kui enne valimispäeva. Viimastel riigikogu valimistel eelhääletas, sh elektrooniliselt, 61% valijatest, europarlamendi valimistel aga lausa 67,5%, ja see trend on statistika järgi süvenev. Piisab tõesti vaid sellest, kui valimispäeval oleks aktiivne agitatsioon keelatud valimisjaoskonnas ja selle lähiümbruses.

Veel parem, kui valitsus õhinat ei kaotataks ja läheks reformidega kaugemale, et teha värskete ideede tulek poliitikasse lihtsamaks ja karistused parteidele keelatud annetuste eest reaalseks, nagu Madise teised ettepanekud ette näevad. Ja ka sellega ei peaks piirduma: Äripäev on varemgi riigikogu üles kutsunud lõpetama erakondade nuumamine riigi rahakotist ja tegema annetused erakondadele kiiremini avalikuks, et enne valimisi oleks teada, kes keda toetab. See läheb otsapidi kokku riigireformiga, mille enamik erakondi lubasid pärast valimisi kohe käsile võtta, kuid millest kuigi palju kuulda ei ole.

Just praegu on õige aeg valimiste ja erakondadega seotud küsimustega tegeleda, sest järgmised valimised ei hägusta veel poliitikute otsustusvõimet. Samuti on erakonnad avaldanud selleks valmisolekut. Meedia kohus on seda neile meelde tuletada ja jälgida, et võimuparteid ei muudaks valimiskorda põhimõttel, et see nende tulemusi parandaks, vaid ikka lähtuvalt sellest, et Eesti saaks paremaks.