Ettevõtete ja organisatsioonide juhid peaksid soosima konfidentsiaalsete ja anonüümsete vihjeliinide loomist, mis pakuks vilepuhujale kaitset, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Äripäev soovitab organisatsioonidel nii era- kui ka riigisektoris võtta Tallinna Tehnikaülikoolis puhkenud rahastamisskandaali kui head kriisi, millest tuleb õppida. Tuletame meelde, et vilepuhumine ei ole reeturlus ega ärategemine, vaid võimalus puhastada organisatsiooni seesmiselt ja võidelda korruptsiooniilmingutega, et tulevikus halbu olukordi vältida. TTÜ juhtkond eesotsas rektor Jaak Aaviksooga ei osanud kahjuks olukorda positiivsesse võtmesse pöörata, selle asemel saadi kaela mainekahju, hulk häiritud töötajaid ning rikkis organisatsioon.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Kuna demokraaltikus väikeriigis on korruptsiooni ja võimu kuritarvitamise ohud suuremad kui suures riigis, oleks just Eesti jaoks oluline tagada seaduse kaitse vilepuhujatele, kirjutab inimõiguste keskuse juht Kari Käsper.
Ajaleht Postimees kirjutas sel nädalal, et Tallinna Tehnikaülikooli (TTÜ) Nurkse avaliku halduse instituut skeemitas Euroopa Liidu projektiraha teadlastele palkadeks, võltsides selleks ajatabeleid ja töötunde. Eesti Teaduskoja liikme, füüsik Andi Hektori sõnul lükkab inimesed nii-öelda halli tsooni kõrghariduse ja teaduse stagneerunud rahastamine. Kui uurimine kinnitab ajakirjanduses avaldatut, oleks loogiline käik muudatused TTÜ juhtimises.
Küberründed sagenevad
Viimastel aastatel on pangateenused liikunud hoogsalt digilahenduste suunas. SEB ettevõtete segmendijuhi Maarja-Maria Aljase sõnul kasutab juba pea pool äriklientidest lisaks internetipangale ka mobiilipanka ja erinevaid pangaliideseid.