Hamburgerikulleri riigikeele oskuse nõue pole kuidagi seotud eesti kultuuri kaitsmisega, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Eesti peaks suhtuma ennem leebemalt riigikeele valdamise nõuetesse teenindussektoris, kui neid üle tõlgendama ega ammugi mitte täiendavalt reguleerima. Selle asemel, et pidada kampaania korras poliitilist nõiajahti eesti keelt kehvasti oskavatele toidukulleritele ja taksojuhtidele, korraldada kauplustele reide ning mõelda uute karistusametkondade loomisele, peaks riik suunama vahendeid hoopis bürokraatia vähendamisele.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Kui kultuuriminister Tõnis Lukase hinnangul tuleks keeleoskuse kontrolli takso- ja toidutellimise teenuste üle tugevdada, siis Ettevõtluskõrgkooli Mainor tegevjuhi Kristjan Oadi sõnul ei peaks Bolti või Wolti vedajatelt nõudma täielikku keeleoskust, vaid ametialane keelenõue peaks olema "inimene on läbimas keeleõpet".
Ettevõtet ostes ja müües sõlmitakse siduv hinnakokkulepe alles üsna lõpus, kui on hinnatud firma väärtus ja tehtud hoolsusaudit ehk due diligence raport. Teinekord võib sellest selguda, et miljoniga kasumis ettevõte on hoopiski miljoniga kahjumis, räägiti saates.