Hamburgerikulleri riigikeele oskuse nõue pole kuidagi seotud eesti kultuuri kaitsmisega, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Eesti peaks suhtuma ennem leebemalt riigikeele valdamise nõuetesse teenindussektoris, kui neid üle tõlgendama ega ammugi mitte täiendavalt reguleerima. Selle asemel, et pidada kampaania korras poliitilist nõiajahti eesti keelt kehvasti oskavatele toidukulleritele ja taksojuhtidele, korraldada kauplustele reide ning mõelda uute karistusametkondade loomisele, peaks riik suunama vahendeid hoopis bürokraatia vähendamisele.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Kui kultuuriminister Tõnis Lukase hinnangul tuleks keeleoskuse kontrolli takso- ja toidutellimise teenuste üle tugevdada, siis Ettevõtluskõrgkooli Mainor tegevjuhi Kristjan Oadi sõnul ei peaks Bolti või Wolti vedajatelt nõudma täielikku keeleoskust, vaid ametialane keelenõue peaks olema "inimene on läbimas keeleõpet".
Kuidas töötab Tehnopoli tehisarukiirendi, millist tuge idufirmad sealt saavad ja millised ettevõtted on oodatud osalema, sellest räägitakse värskes Äripäeva raadio saates.