Roheline pole enam üksnes kulu, vaid üha enam selge tulu, mistap kliima ja säästlikkuse teemad peavad jõudma otsapidi igasse äriplaani, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Avalikus arvamuses kerkib aeg-ajalt pinnale seisukohti, mille järgi on kliimateema nagu ülemüstifitseeritud „Vene aururull“, mis pidi pöörama esimest ilmasõda, nagu kirjeldab Barbara Tuchman Pulitzeri preemia võitnud bestselleris „Augustikahurid“. Tegelikkus näitab, et Greta Thunbergi ja tema mõttekaaslasi võib manada või sildistada, inimtegevuse mõju kliimale eitada, kuid rohemajandus tuleb ikkagi nõudluse survel vääramatu jõuga ning tark on pigem sellega arvestada. Eriti seepärast, et see jõud toob majandusse reaalset raha. Nüüd ei ole enam muud, kui kõik see mees prooviks ka ise rongi peale hüpata.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Riigieelarvest tuleb panna veerand miljardit
Euroopa Komisjoni plaanide järgi saab Eesti kasutada põlevkivienergeetikast ülesaamiseks 125 miljonit eurot õiglase ülemineku fondi vahenditest, selle raha kaasamiseks tuleb ka riigil endal teha olulisi kulutusi. Ühtekokku saab siis Eesti kohalikest fossiilkütustest lihtsamaks üleminekuks kulutada kuskil 570 miljonit eurot.
Õiglase ülemineku mehhanism aitab kaasata kõiki ning tagada jõukuse, heaolu ja keskkonnasäästlikuma tuleviku järgmistele põlvkondadele, kirjutavad Euroopa Komisjoni rohelise kokkuleppe valdkonna juhtiv asepresident Frans Timmermans ja ühtekuuluvuspoliitika ja reformide volinik Elisa Ferreira.
Ettevõtet ostes ja müües sõlmitakse siduv hinnakokkulepe alles üsna lõpus, kui on hinnatud firma väärtus ja tehtud hoolsusaudit ehk due diligence raport. Teinekord võib sellest selguda, et miljoniga kasumis ettevõte on hoopiski miljoniga kahjumis, räägiti saates.