Roheline pole enam üksnes kulu, vaid üha enam selge tulu, mistap kliima ja säästlikkuse teemad peavad jõudma otsapidi igasse äriplaani, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Avalikus arvamuses kerkib aeg-ajalt pinnale seisukohti, mille järgi on kliimateema nagu ülemüstifitseeritud „Vene aururull“, mis pidi pöörama esimest ilmasõda, nagu kirjeldab Barbara Tuchman Pulitzeri preemia võitnud bestselleris „Augustikahurid“. Tegelikkus näitab, et Greta Thunbergi ja tema mõttekaaslasi võib manada või sildistada, inimtegevuse mõju kliimale eitada, kuid rohemajandus tuleb ikkagi nõudluse survel vääramatu jõuga ning tark on pigem sellega arvestada. Eriti seepärast, et see jõud toob majandusse reaalset raha. Nüüd ei ole enam muud, kui kõik see mees prooviks ka ise rongi peale hüpata.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Riigieelarvest tuleb panna veerand miljardit
Euroopa Komisjoni plaanide järgi saab Eesti kasutada põlevkivienergeetikast ülesaamiseks 125 miljonit eurot õiglase ülemineku fondi vahenditest, selle raha kaasamiseks tuleb ka riigil endal teha olulisi kulutusi. Ühtekokku saab siis Eesti kohalikest fossiilkütustest lihtsamaks üleminekuks kulutada kuskil 570 miljonit eurot.
Õiglase ülemineku mehhanism aitab kaasata kõiki ning tagada jõukuse, heaolu ja keskkonnasäästlikuma tuleviku järgmistele põlvkondadele, kirjutavad Euroopa Komisjoni rohelise kokkuleppe valdkonna juhtiv asepresident Frans Timmermans ja ühtekuuluvuspoliitika ja reformide volinik Elisa Ferreira.
Suvehooaja lähenedes valmistuvad paljud Eesti ettevõtted suuremaks töökoormuseks. Rohkem kliente, rohkem tellimusi, rohkem liikumist. On täiesti loogiline, et sellega koos kasvab ka vajadus lisatööjõu järele – olgu selleks abikäed köögis, leti taga, ladudes või suurüritustel. CVKeskus.ee tööportaal aitab igal aastal sadadel tööandjatel hooajaks sobivaid inimesi leida. Aga tõeliselt edukad on need, kes ei otsi lihtsalt käsi appi, vaid näevad hooajatöös pikemat mängu.