Kehva juhtimise ja logiseva koostöö tõttu on Rail Baltic niigi sünge taeva all, nüüd lisab valitsuse ebalus musta veel värvi juurde, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Äripäev on veendunud, et Eesti majandus vajab kiiret raudteeühendust Euroopaga. Seepärast kutsume Eesti peaministrit, rahandusministrit ja valitsust üles Euroopa Liidu eelarvekava aruteludel täie tõsidusega seisma Rail Balticu rahastamise eest. Isegi kui transpordiühendus peaks graafikust mõnevõrra maha jääma, ja seda tuleb suurprojektide puhul pea alati ette, oleks ettevõtmise prügikasti viskamine riigile ja avalikkusele šokk, mille mõju kõrval näiks mõne teise suurettevõtmise takerdumine üsna tühise asjana.
Euroopa Liidu riigipeade ette toodud kompromiss, mille toel loodetakse veel sel nädalal jõuda seitsmeaastase eelarveperioodi kokkuleppeni, on ettevaatlikku toetust leidnud pigem vaesemate liikmesriikide seas, kuid paar ebameeldivat probleemi saab sealt leida ka Eesti puhul.
Tallinna–Helsingi tunnel ja raudteeühendus Berliiniga ehk Rail Baltic. Ma olen olnud kõigi nende aastate jooksul, mil noist projektidest on räägitud, tulihingeline mõlema algatuse pooldaja, kirjutab Äripäeva peatoimetaja Meelis Mandel.
Igal aastal saab mitukümmend tuleõnnetust alguse hooletust tuletööst. Kõige sagedamini tuleb seda ette ehitusobjektidel ja töökodades – keevitustööde käigus ei märka inimene enda ümber materjali, mis võib kiirelt süttida. Tuletööde tegemisel on teadmatus suur ja nõudeid eiratakse, kuigi paljudele ettevõtetele on koolitus kohustuslik.