Kolmandatest riikidest pärit tööjõu ärakasutamise levimust, jõhkrust ja majanduslikku mõju silmas pidades on Eesti riigi tegutsemine selle mure lahendamiseks olnud õigustamatult uimane ning jõuetu, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Võõrtöölistega Eestis pikka aega toimunu näikse kinnitavat arusaama, et kui riigis valitsev probleem on suur, aga varjul, siis saab sellega tegelemist pikalt edasi lükata. Eriti veel, kui osa võimalikust lahendusest puudutab kvooti, mida ükski poliitiline jõud katsuda ei soovi.
Igal aastal satub Eestis skeemimeistrite pärast kehva olukorda tuhandeid kolmandate riikide töötajaid, kuid päevavalgele jõuab neist juhtumitest vaid käputäis ja ka siis ei ole alati loota, et õiglus jalule seatakse. Umbes 1500 kolmandate riikide töötaja kohta pole ametivõimudel õrna aimugi, mis neist täpsemalt saanud on.
Kui me ei taha olla soomlaste silmis ehitusturu solkijate maa, siis tuleb meil oma kodus välistööjõu kurjasti kasutamise suhtes karmimaks muutuda, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Kui Soome ehitusturul ei maksta töötajatele õiglast tasu, vangerdatakse dokumentidega, maksudega või töölubadega ja jäetakse töötajad ilma seaduslikest hüvitistest, siis reeglina on loosse segatud Eesti ettevõtted või ettevõtjad.
Kaubanduse mahud näitasid oktoobris juba kerget tõusu ja mõõnaaeg on ületatud, leiab LHV panga kaupmeeste makselahenduste juht Indrek Kaljumäe. Seda enam tuleb tema sõnul tähelepanu pöörata e-makselahenduste võimekusele.