Suure pildi, pika vaate jmt epiteetide pruukimine ei asenda vajadust lahendada akuutne kriis elektriarvetega siis, kui vaja, ja nii, nagu vaja, nimetades seejuures asju õigete nimedega, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Peaminister Kaja Kallase teisipäevase poliitilise avalduse – kolmapäeval teeb ta juba uue – esimene pool keskendus sellele, kuidas energiakriisi sisuliseks lahendamiseks ning tulevikus taolise olukorra vältimiseks tuleb teha rida fundamentaalseid ja aeganõudvaid samme. Sageli nahutataksegi poliitikuid suurest pildist mitterääkimise ja pika plaani seadmata jätmise pärast. Võib aga oletada, et paljud kuulajad ootasid huviga, mida ütleb Kallas lühiajalise kavatsuse kohta. Maakeeli: kas tuleb üldine toetus, energiahindade käibemaksu ajutine langetamine vms meede, või ei tule.
Koalitsioonipartneriga peetavate läbirääkimistega rappa jooksnud Reformierakonna juht ja peaminister Kaja Kallas lubas teisipäeval siiski kaasa mõelda uute toetuste kehtestamisele.
Tänasest soodsamat elektrienergiat võimaldavate justnimelt Eestis asuvate tootmisseadmete rajamist on takistanud eelkõige pime usk elektrituru viljastavasse mõjusse, kirjutab osaühingu Energiasalv Pakri juht Peep Siitam oma LinkedIni lehel.
Kaks päeva kestnud läbirääkimised koalitsiooninõukogus ei ole Reformierakonda ja Keskerakonda suutnud kokkuleppeni viia, peaminister lubas esineda poliitilise avaldusega ning Keskerakonna juht Jüri Ratas ähvardas, et ajaaken hakkab vaikselt sulguma.
Igal aastal saab mitukümmend tuleõnnetust alguse hooletust tuletööst. Kõige sagedamini tuleb seda ette ehitusobjektidel ja töökodades – keevitustööde käigus ei märka inimene enda ümber materjali, mis võib kiirelt süttida. Tuletööde tegemisel on teadmatus suur ja nõudeid eiratakse, kuigi paljudele ettevõtetele on koolitus kohustuslik.