Kõik mõistlikud ja jõukohased sammud selleks, et oma energiatarbimist kahandada, on praegusest olukorrast välja ujumise jaoks sama vältimatult vajalikud nagu adekvaatsed riigipoolsed kompensatsioonid, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Kui majandus- ja taristuministri ülesandeid täitev justiitsminister Maris Lauri n-ö õpetas inimesi aknaid toppima ehk viitas valitsuse pressikonverentsil, et energia säästmiseks tuleb kõigil oma kodud termoregulaatorite ja aknatihenditeni üle vaadata, siis kommenteerijad sotsiaalmeedias ja mujalgi väga ei halastanud. Reformierakondlaste varasemaid väljaütlemisi – näiteks peaminister Kaja Kallase tähendust, et tema pensionäridest vanemad ei vaja toetusi – arvestades mõjus see suure osa avalikkuse jaoks ootuspäraselt kui mõisapreili soovitus süüa leiva nappides kooki. Kärmelt tulid hüüatused, et Eesti vajab energeetikas pädevat pikka plaani, ning sealt edasi sajatused justnagu lõputu küünlapäevana kestvate koalitsioonikõneluste aadressil.
Eesti Gaasi klientidele on aasta lõpuni tarned tagatud ja küllap pääseme ka normeerimisest. "Hädaolukorda ei ole." Samal ajal on gaasi hind ettevõtte värske juhi sõnul kasvanud keelavalt kalliks ja Eesti tarbimine vähenebki.
Viimastel aastatel on pangateenused liikunud hoogsalt digilahenduste suunas. SEB ettevõtete segmendijuhi Maarja-Maria Aljase sõnul kasutab juba pea pool äriklientidest lisaks internetipangale ka mobiilipanka ja erinevaid pangaliideseid.