Alampalga üle käivas üha kuumemas poliitilises arutelus võiks selle kõrval, mis on selle eesmärk, küsida sedagi, kas seda üldse vaja on, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Hakatuseks teeme selgeks: Äripäev ei tule ütlema, et töötasu alammäära kui niisugust pole üldse vaja, küll aga kutsume üles arutelu selle üle laiemalt avama. Eriti olukorras, kus viidatakse, et riik hakkab seda jõuga määrama. Kui on võimalus, et kolmepoolsete läbirääkimiste asemel tuleb ühepoolne otsus. Me ei ole kunagi varjanud seisukohta, et vabale turule tuleks jätta võimalikult suur roll, mis väljenduks ka töösuhtealastes kokkulepetes. Ultrakapitalism? Aga kapitalismi on Euroopas niigi juba napilt ning riigid sirutavad majanduses tiibu.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Tööandjate keskliidu volikogu esinaine ja Ragn-Sellsi juht Kai Realo ütles saates „Kuum tool“, et kui alampalka tõsta kuni 60% mediaanpalgast, peab kokkuleppesse lisanduma ka kriisi ajal alampalga vähendamise võimalus.
Värskes koalitsioonilepingus lubatakse nii alampalga tõusu kui ka maksude kergitamist ja ka ühe uue maksu kehtestamist. Need kõik teevad otsesemalt või kaudsemalt ettevõtjate elu keerulisemaks.
Maailma Kullanõukogu avaldas eelmise aasta lõpus raporti, milles lükati ümber väited, et kulla pikaajaline tootlus on võrreldav inflatsioonitempoga. Uuringust tuleb välja, et kulla hinnatõus on olnud inflatsioonitempost kaks korda kiirem ning kulla hinna peamised mõjutajad on hoopis majanduskasv ning globaalsete aktsia- ja võlakirjaturgude koguväärtus.