Mis saaki me lisaks tormile lõigata saame, kui kevadest saadik on poliitikas vaid tuult külvatud ning see kõik näib jätkuvat täpselt samas rütmis ka sügisel, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Ajal, mil lõikuskuu asendub septembriga, mida mõnikord nimetatakse ka tarkusekuuks, küsib Äripäev: kuhu on jäänud meie majanduspoliitiline mõtlemine? Selmet rääkida majanduskasvust, näib maad võtvat vindumine. Mille järel vältimatult saabuvad ka kaksikvennad vingumine ja virisemine, millele ei saa teadupärast rajada ühtki edulugu.
Kui riigil on prognooside tegemine keeruline, siis mida peab tegema ettevõtja, kui majandus langeb ja nõudlus peamistel eksporditurgudel väheneb, aga palgaralli näib ometi jätkuvat, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Samal ajal kui meie ühiskond on hõivatud ägeda aruteluga sündmuste üle, mida kuu aja pärast enam ei mäletata, on kõik kuidagi üksmeelselt ignoreerinud triviaalset tõsiasja, et meie majandus langeb juba neljandat kvartalit järjest, kirjutab Delovõje Vedomosti ajakirjanik Jaroslav Tavgen.
Lisandväärtuse osakaal ei ole käibes ainus, mis näitab tegevusala tähtsust majanduses. Oluline on ka ekspordivõimekus ja mõju kohalikule väärtusahelale ehk teistele ettevõtetele, kirjutab Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina.
Muuseumikvaliteediga kunsti on võimalik osta vähem kui poole iPhone’i eest, leiab investor Riivo Anton. “Ma paneks piiri 500 euro peale– sealt on kindlasti võimalik leida häid teoseid, mille järeltulijad saavad pandimajja viia.”