Mis saaki me lisaks tormile lõigata saame, kui kevadest saadik on poliitikas vaid tuult külvatud ning see kõik näib jätkuvat täpselt samas rütmis ka sügisel, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Ajal, mil lõikuskuu asendub septembriga, mida mõnikord nimetatakse ka tarkusekuuks, küsib Äripäev: kuhu on jäänud meie majanduspoliitiline mõtlemine? Selmet rääkida majanduskasvust, näib maad võtvat vindumine. Mille järel vältimatult saabuvad ka kaksikvennad vingumine ja virisemine, millele ei saa teadupärast rajada ühtki edulugu.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Kui riigil on prognooside tegemine keeruline, siis mida peab tegema ettevõtja, kui majandus langeb ja nõudlus peamistel eksporditurgudel väheneb, aga palgaralli näib ometi jätkuvat, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Kuigi esimese poolaastaga pani rahandusministeerium 400 miljoni euroga oma arvestustes mööda, tuleb teise poolaasta kulude kasv võrdlemisi sünge.
Samal ajal kui meie ühiskond on hõivatud ägeda aruteluga sündmuste üle, mida kuu aja pärast enam ei mäletata, on kõik kuidagi üksmeelselt ignoreerinud triviaalset tõsiasja, et meie majandus langeb juba neljandat kvartalit järjest, kirjutab Delovõje Vedomosti ajakirjanik Jaroslav Tavgen.
Lisandväärtuse osakaal ei ole käibes ainus, mis näitab tegevusala tähtsust majanduses. Oluline on ka ekspordivõimekus ja mõju kohalikule väärtusahelale ehk teistele ettevõtetele, kirjutab Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina.
Ettevõtet ostes ja müües sõlmitakse siduv hinnakokkulepe alles üsna lõpus, kui on hinnatud firma väärtus ja tehtud hoolsusaudit ehk due diligence raport. Teinekord võib sellest selguda, et miljoniga kasumis ettevõte on hoopiski miljoniga kahjumis, räägiti saates.