Tehnoloogia tuleb ja läheb, oskajad inimesed jäävad

Oma tootmise Tallinnas Mehhatroonikumi ärimajas sisse seadnud Sumar Tools on üks neid Eesti firmasid, mida pole loodud mõne nõukogudeaegse ettevõtte varemeile, vaid ehitatud üles nullist.

2005. aastal alustanud ülitäpseid plasti survevalu vorme, peenmehaanikat ja töövahendeid tootval osaühingul on olnud nii suurepäraseid aegu kui ka kehvemaid aastaid, kuid tulevik paistab lootusrikas. Selles on kindel vaid kolm kuud tagasi ettevõtte juhtimise üle võtnud Maris Lasmanis, kes on suutnud oma kogenud meeskonda sedavõrd innustada, et selle aja jooksul on uute tellimuste hulk sama suur kui eelmisel aastal kokku.

Vaid pisiasju. Sumar Tools oli ka enne minu tulekut suurepärase ja kaasaegse tehnoloogilise baasiga, aga mis veel olulisem, ääretult suure kogemusega ettevõte. Firma, mille töötajad on korraliku väljaõppega meeskonnamängijad, kes on algusest peale töötanud Euroopa ärireeglite järgi. Ainsaks miinuseks oli vast tagasihoidlikum pühendumine turundusele, fookus polnud selgelt tegevustel, mis rohkem raha sisse toovad. Aga selles osas me end tagasi ei hoia – olemas on juba ka tegevuskava, kuidas kasvatada käivet järgmise viie aasta jooksul kaheksa korda võrreldes 2019. aastaga. Luua toimiv sümbioos vanast kogemusest ja innovatsioonist – see on peamine.

Väga lihtsustatult öeldes teeme põhiliselt vorme, mille sisse valatakse surve all plasti, aga ka erinevaid stantse ja rakiseid. Kui lähed duši alla, siis näiteks NIVEA pesugeeli plastpudel ja selle kork võivad olla sündinud Sumar Toolsi loodud valurakises. See on lihtsam näide, aga teeme ka väga keerukaid, detailirohkeid ja ülitäpseid vorme masina-, auto- ning sõjatööstusettevõtetele. Alates insenertehnilise lahenduse väljamõtlemisest, prototüübi loomisest ja katsetamisest ning lõpetades kvaliteedikontrolli ja valmis toote üleandmiseni, kui vaja, siis mõningatel hädajuhtudel ka seadistamiseni kliendi ettevõttes.

Üks valuvorm võib koosneda kuni 1000 detailist ja maksta kuni üle 100 000 euro, nii et eksimise ruumi sisuliselt pole. Aga samasugused nõuded kehtivad ka vormidele, mille hind jääb võib-olla paarikümne tuhande kanti. Vastutus on meeletu ja seetõttu on pool meie meeskonnast insenerid, teise osa moodustavad põhiliselt suure töökogemusega tehnoloogid ja robotpinkide operaatorid, kokku 25 väga hinnalist inimest.

Meile meeldib öelda, et oleme need, kes raha riiki toovad. Kolm neljandikku toodangust läheb välja mitte üksi Eestist, vaid Baltikumist. Neljandik on meil Euroopa ja Skandinaavia kliente, neljandik Venemaa ning neljandik Mehhiko ja Ameerika tellijaid. Meil tehtud vorme kasutavad paljud tuntud tegijad, nagu Ford, Volvo, Siemens, Henkel, neid on veel. Aga põhiliselt auto- ja elektroonikatööstus.

Eesti kliendid tellivad meilt põhiliselt peenmehaanikat, lõikeriistu, valtsirulle, detaile vastavalt soovile. Joonise järgi. Samuti oleme suutelised kopeerima olemasolevaid osi 3D abiga. Nii et aega jätkub ka koduste asjade jaoks.

Kuna meil on uued robotiseeritud seadmed, ei pea ka meie hoone olema ülearu suur. Robotiseeritud on ka kogu ladu. Tööpingid võivad ka 24 tundi ilma operaatorita töötada.

Aga uus tehnoloogia ei aita meil säästa mitte üksi ruumi, vaid ka aega ja muid ressursse. Praegusel turul, kus kõik jälgivad pingsalt hinda, kvaliteeti ja tähtaegu, on kaasaegne tehnoloogia ülioluline, et üldse konkurentsivõimeline püsida.

Ja selle kõrval loomulikult ka kogemus, mida juba mainisin. Noor konstruktor võib ebaõnnestuda puhtalt seetõttu, et pole õppinud veel tundma meie tehnoloogia hingeelu. CAD-joonise järgi oleks kõik nagu täpne, masinad kalibreeritud ja muu säärane, aga valuvorm ei tööta nii, nagu peab, sest oluline on seegi, kuidas masinale töö ette antakse, andmeid sisestatakse. Ja seda hakkab meil õppima iga koolist tulnud värske insener, et saada kunagi oma ala virtuoosiks.

Miks see on tähtis? Sest meil pole kunagi kahte samasugust tellimust, stamp­lahendusi. Vaja on olla loov, kuid seejuures täpne.

Aga algab kõik ikkagi õppimisest. Tarkuse ja kraadi saad küll ülikoolist, aga kogemust mitte. Nii alustadki tehnoloogina, pärast seda võib-olla toimetad üldse konstruktorina ja siis edasi saad tootmisjuhiks ja nii edasi. Selle tee on läbi teinud ka meie praegune tootmisjuht Kaarel Kruuser. Hea näide on ka praegune tegevjuht Janek Kiud­orv – valdkonnas 20 aastat, alustas kvaliteediinsenerina.

Et meie inimestel oleks loomingulises plaanis huvitav. Paljud sarnased ettevõtted Euroopas oskavad teha ainult pressvorme näiteks pakendi- või autotööstuse jaoks. Sumar Tools tahab olla mitmekesine, tegutseda erinevatel turgudel. Tegelikult oleme sellised juba praegu ja sellest ei tahaks loobuda ka tulevikus. Et meie personal ei peaks mõtlema vaid kitsalt ühe valdkonna piires. See on mõtlemisele hea, sest meie töö on väga loominguline.