Keelenõu: e-kirjade tüüpilisemad kirjavahemärgivead

Teemast kirjutab Reili Argus, PhD; TLÜ humanitaarteaduste instituudi eesti keele professor, Emakeele Seltsi keeletoimkonna liige.

Mõned komavead raskendavad lausete lugemist ja mõistmist, mõned aga on pigem sellised, mis mõjutavad kirjast saadavat üldmuljet. Positiivne üldmulje on aga tähtis, sest on ju pea iga ametiasutuse kiri peale informeerimise ehk teate ühtlasi ka asutuse mainekujundaja.

Üks sagedasemaid vigu on pöördumiste ja tervitusvormelite komaga lõpetamine. Eesti tava järgi ei käi aga algus- ja lõpupöördumise järele koma, nt

Lugupeetud Ene Aunvere

Täname Teid pöördumise eest. Saadame täpsustatud väljamakseprognoosi.

........ 

Lugupidamisega

Mart Salmer

Täpselt samamoodi ei panda koma kirja alguses kasutatava tervituse järele:

Tere

Jätkuks meie tänasele telefonivestlusele saadan hinnapakkumise.

......

Tervitades

Heli Vaarnõmm

Kui tervitusele järgneb aga inimese nimi, kelle poole pöördutakse (üte ehk kõnetlussõna), tuleb pärast tervitust ja enne nime kindlasti kasutada koma:

Tere, Anu

Tervituse võib lõpetada ka hüüumärgiga:

Tere!

või

Tere, Anu!

Asjalikus tekstis, sh meili teel saadetavas kirjas tuleb üsna sageli esitada korraga küllalt suur hulk infot ning seda viisil, mis oleks kirja saaja jaoks kõige selgem. Üks võimalus on kasutada info esitamiseks loetelu. Kuigi loetelu vormistamiseks ei ole ühtainsat reeglit, on ometi hulk soovitusi, mida silmas pidades näeb loetelu korrektne ja selge välja.

Kõige sagedamini valmistab probleeme loetelujaotiste kirjavahemärgistamine. Loetelu vormistamine ja kirjavahemärgistamine sõltub eelkõige sellest, millist tüüpi loeteluga on tegemist: kas see koosneb lühikestest jaotistest, st ühest-kahest sõnast, või täislausetest. Sõna-paari pikkused jaotised eraldatakse komaga, viimase jaotise lõpus käib punkt, näiteks:

Lammutusprojekti koostamise aluseks on:

1) ehitusseadus,2)  valla ehitusmäärus,3)  jäätmeseadus.

Kui aga loetelu ühes jaotises on juba koma, tuleks jaotiste lõpus kasutada tugevama eraldusmärgina semikoolonit:

Ohtlike jäätmete hulka kuuluvad:1)  asbesti sisaldavad jäätmed, nt eterniit, asbesttsementplaadid, asbesttsementtorud;2)  isolatsioonimaterjalid;3)  värvi-, laki-, ja liimijäätmed ja nende taara;4)  mineraalvatt;5)  masuut.

Kui aga loetelu jaotisteks on terviklaused, alustatakse lauset tavapäraselt suure algustähega ja lõpetatakse punktiga:

Lammutustööde korraldamine:1. Lammutustöid alustatakse katusekatte eemaldamisega ja väheste akende lammutamisega. 2. Konstruktsioonid demonteeritakse paneelide kaupa. 3. Lammutusjäätmed transporditakse purustisse. 4. Purustatud materjal veetakse kalluritega jäätmejaama taha laoplatsidele.

Rohkem keelenõuandeid leiad Äripäeva teemaveebist sekretär.ee.