Kuidas tehnoloogiaettevõtted muudavad Eesti majandust?

Kuigi enamus meist on kuulnud suurtest tehnoloogiafirmadest või startuppidest, siis paljud ei adu seda, milline on nende firmade mõju Eesti majandusele. Alljärgnevalt heidame kiire pilgu sellele, kuidas taolised tehnoloogiaettevõtted mõjutavad Eesti inimesi ja meie kohalikku majandust.

Igapäevaelus ei pruugi isegi tähele panna seda, kuivõrd mastaapselt võib mõni valdkond panustada Eesti majandusse maksutulu laekumise näol. Üks nendest valdkondadest on aga ootamatu: hasartmängud, seda eriti just veebipõhiste hasartmängude näol.

Pärast seda, kui Eestis kehtestati hasartmänguseadus ning hakati väljastama ametlikke hasartmängukorralduse tegevuslubasid ka internetis pakutavatele hasartmängudele, hakkas kiirelt kasvama uute kasiinode hulk Eestis. Tänaseks on Eestis saadaval kümned veebikasiinod, live kasiinod ja panustamiskontorid, seda tänu hasartmängukorralduse tegevusloale, mis muutis Eesti atraktiivseks kohaks uue kasiino registreerimise jaoks. Tegevusloa tõttu saab iga ettevõte avada uue veebikasiino Eestis, järgides seejuures meie seadusandlust ning taotledes EMTA-lt tegevusluba.

Hasartmängude korraldamise tegevusluba ise on juba krõbeda hinnaga, jäädes 50 000 euro kanti. See pole aga peamine viis, kuidas veebikasiinod turgutavad Eesti majandust: tunduvalt märgilisem on riigieelarvesse laekuv hasartmängumaks, mille summa on 10 aasta jooksul enam kui kahekordistunud. Statistikaameti andmetel laekus hasartmängumaksust Eesti riigieelarvesse 2013. aastal u 21 miljonit eurot, 2023. aastaks oli see summa aga juba üle 48 miljoni euro. Viivu kümne aastaga on maksulaekumise kasv olnud muljetavaldav ja eksponentsiaalne.

Oma osa selles kasvus on lisaks Eesti hasartmänguseadusele ka fakt, et paljudes teistes Euroopa riikides pole niivõrd paindlik ja vastuvõtlik seadusandlus hasartmänguvaldkonna jaoks. Soomes oli pikka aega suisa kasiinomonopol, millega seoses ei tohtinudki ükski välismaa ettevõte mänge korraldada.

Sarnased reeglid kehtivad ühel või teisel kujul tänase päevani paljudes riikides. Mitmekülgse hasartmänguseaduse tõttu on Eesti leidnud seega ühe valdkonna, milles tegutsevad firmad avavad rõõmuga Eestis oma ettevõtte ning hakkavad seejärel panustama majandusse maksutulu näol.

2023. aasta andmetel oli Eestis töötus veel üle 6%, mis on paraku võrdlemisi kõrge. Töötusele lisaks on Eestis ka suur hulk inimesi, kes elavad lähedal suhtelise vaesuse piirile. Selle lahendus võib olla tehnoloogiavaldkond, mis pakub rikkalikult erinevaid karjääriteid ning võimalusi oma elujärje parandamiseks.

Tehnoloogiavaldkond on niivõrd suur tööandja, et paljud ettevõtted suisa kurdavad seda, kuidas neil on tööjõupuudus - pole lihtsalt võtta IT-eksperte. Mõne uuringu kohaselt kasvatas ligi 40% tehnoloogiafirmadest oma tööjõudu suisa 5% võrra, seega kui vähegi võimalik, palkavad tehnoloogiafirmad uusi töötajaid agaralt. Kui Eesti seadusandlus on ka vastutulelik ja pakub meeldivaid tingimusi, tähendab see veel rohkem tehnoloogiafirmasid, kes soovivad uksed avada Eestis, tuues endaga kaasa rohkelt uusi töökohti.

2022. aastal alustas Eestis tegutsemist täiesti uudne IT-kool, mis õpetab programmeerimist, seda isegi kaugõppe formaadis. Kuigi alguses loodi kool Jõhvi, siis kavatsetakse laieneda üle kogu Eesti, et peatselt pakkuda programmeerimisõpet kõigile soovijatele - see võib ulatuda sadade õppuriteni.

Programmeerimine ja tarkvaradega seonduvad töökohad on vaid üks osa sellest, mida tehnoloogiaettevõtted endaga kaasa toovad. Karjääriteid on rohkelt: turundus, disain, teenuste müük, sisuloome, isegi personali- või raamatupidamispositsioonid, mida on vaja aina rohkem seoses uute Eestisse laienevate firmadega.

Sellised tuleviku väljavaated näitavad selgelt, kuidas tehnoloogiafirmad saavad panustada Eestisse. Eesti poolt on aga vaja veenduda, et seadused, tööturuolud, maksusüsteem ning haridusvaldkond suudaksid toetada tehnoloogiaettevõtete vajadusi - vastasel juhul tekib olukord, kus firmad siiski plagavad Eestist välja, kuna nad ei suuda näiteks leida piisavalt palju adekvaatset tööjõudu.

2014. aastal algatatud e-residentsuse programm on vaieldamatult panustanud Eesti majandusse. Viimaste andmete kohaselt on e-residentsus otseselt toonud Eesti riigile üle 200 miljoni euro, seda erinevate maksude ja riigilõivude näol.

Märkimisväärne on aga see, et e-residentsus on muutunud atraktiivseks just ärimeeste seas, kes kasutavad e-residentsust selleks, et registreerida Eestis ettevõte. Eesti riik saab seeläbi maksutulu tööjõu- ja tulumaksu näol, ent e-resident saab nautida ühte kõige paindlikumat äriseadustikku Euroopas: pea mitte kuskil mujal Euroopas ei ole ettevõtte avamine nii lihtne ja kiire, rääkimata veel sellest, et tänase seisuga ei ole veel Eestis ettevõtete jaotamata kasum maksustatud.

E-residentsus on üks Eesti riigi suurimaid konkurentsieeliseid, mistõttu on Eestist tasahilju saanud üks Euroopa äriparadiise. Liites siia juurde sujuva infrastruktuuri ja suurepärase internetileviku on selge, kuidas Eesti väärib seda tiitlit. Samal ajal panustavad e-residentide ettevõtted Eesti majandusse mastaapselt, toetades meie majandust mitmekülgselt.

Kui Eesti riik suudab jätkuvalt toetada ettevõtluse arengut, tervitada e-residente ning hoida Eesti staatust äriparadiisi tasandil, võib uskuda, et järgnevatel aastatel saab näha veelgi rohkem, kuidas tehnoloogiafirmad avastavad Eesti näol oma uue sihtkoha, mille majandusse oma jõuga panustada.