Eilseni lootsin, et meediaseaduse eelnõu, millele Eesti ajalehed reageerisid valgete lehekülgedega, on ühe mehe sõda. Et see on meedia suhtes üha kriitilisemaks muutunud justiitsminister Rein Langi isiklik ristiretk.
Vaadates eile valitsuse pressikonverentsil peaminister Andrus Ansipi, rahandusminister Jürgen Ligi ja siseminister Marko Pomerantsi reageeringuid, tuleb tunnistada, et ma eksisin.
Tegemist on terve valitsuse selge püüdega näidata koht kätte neile ebamugavaks muutunud ajakirjandusele. Kui Keskerakond teeb seda oma meediaruumi ja väljaannete loomisega, siis Reformierakond ja IRL seaduste muutmisega.
Tähelepanuväärne oli Ansipi eilne reageering, kus ta tõi välja trükiajakirjanduse nõrga usaldusväärsuse. Sellega püüdis peaministri meeskond teha kahte asja –esmalt, lüüa kiil elektroonilise ja trükiajakirjanduse vahele, ja teiseks, demagoogiliselt halvustada sedasama trükiajakirjandust, kes Eestis sisuliselt ainsana suudab uurivat ajakirjandust viljeleda.
Emori uuringud näitavad, et ligi 90% Äripäeva lugejatest usaldab meid. Ma tean, et suhteliselt sama seis on ka teiste suurte lehtede lugejate usaldusega. Peaministri meeskond peaks uusi argumente otsima, sest suurte ajalehtede usaldusväärsus lugejate seas on enam kui kaks korda suurem kui inimeste usaldus Eesti valitsuse vastu.
Ja Jürgen Ligi kurvastusest samuti. Justkui ajalehed ei tule nimetatud teemal debatiga kaasa. Kuigi ajalehtede liitu eelnõu tegemisse ei kaasatud, on liit esitanud eelnõu kaaskirja põhjalikud selgitused, mida ei arvestata. Enamgi veel, justiitsminister on esinenud avaldusega, et ajalehtede liit polegi diskussioonipartner, seda on hoopis ajakirjanike liit, kes oma nimest hoolimata ei esinda tegevajakirjanikke.
Seotud lood
Vaba ajakirjanduse tegutsemist pärssiva seaduseelnõu arutamiseks tuleb kokku töörühm, kuhu kuuluvad ka ajakirjanike esindajad.
Kuigi justiitsminister Rein Lang pidi täna Eesti Ajakirjanike Liidu 23. kongressil nn allikakaitse eelnõud tutvustama, asus ta hoopis väljaandeid ja Eesti Ajalehtede Liitu süüdistama.
Telia Digikoristuspäev toimub juba 31. jaanuaril. Meenutame, kuidas viidi sel aastal digikoristust läbi Eesti Kaitseväes, kus IT-süsteemidest ja seadmetest kustutati kokku kümnete terabaitide ulatuses digikeltsa.