Euroopa Komisjoni majandus- ja rahandusvolinik Olli Rehn ütles novembri viimasel päeval, et Euroopal seisavad ees kriitilise tähtsusega kümme päeva, mil tuleb lõpuni viia Euroopa Liidu vastus käimasolevale võlakriisile. Kas tõesti on aastapäevad kestnud võlakriisi lahendus käeulatuses, küsib arvamusartiklis Tartu Ülikooli Euroopa Liidu õiguse lektor ja advokaadibüroo SORAINEN jurist Andres Tupits.
Ilmselt on tegemist vaid etapiga pikal teel. Euroopa Liidu aluslepingute muudatuste võimaliku sisu üle toimuv arutelu on planeeritud euroala riigijuhtide 9. detsembril toimuvale kohtumisele ning praeguste kavade kohaselt peaks 2012.a. märtsiks olema suurem selgus muudatuste ja täienduste osas.
Hetkel puudub veel selgus millises ulatuses tahetakse euroalast kujundada lisaks valuutaliidule ka eelarveliitu. Euroala riikide juhid otsustasid oma oktoobri lõpul toimunud tippkohtumisel, et 2012.a. lõpuks kirjutatakse eelarvetasakaalu nõue sisse põhiseadustesse. Riigijuhid kutsusid riikide parlamente üles arvestama Euroopa Liidu tasemel tehtud ettepanekutega eelarve ja majanduspoliitika kohta. Probleemsed euroala riigid peavad aga oma eelarve Euroopa Liidule esitama arvamuse avaldamiseks.
Paralleelselt euroala riikide valitsuste vahelise debatiga avalikustas Komisjon 23. novembril 2011.a. oma Rohelise Raamatu, mille sisuks kolm alternatiivi euroala ühiste võlakirjade väljaandmise osas. Vähemasti kahel juhul kolmest tuleks stabiilsusvõlakirjade väljaandmiseks muuta Euroopa Liidu aluslepinguid. Muuhulgas tuleks üle vaadata senikehtinud põhimõte, et liikmesriik ei vastuta teise liikmesriigi ega Euroopa Liidu kohustuste eest. Komisjon loodab tagasiside Rohelise Raamatus toodud ettepanekutele koguda 8. jaanuariks 2012 ning formuleerida oma seisukoha 2012.a. veebruariks.
Detsembrikuise tippkohtumisega kriitilise tähtsusega päevad Euroopa Liidu jaoks ei lõpe. Pigem võib järeldada, et kriitiline on ajavahemik alates 9. detsembrist 2011.a. kuni 2012.a. märtsini ning selle vältel on Euroopa Liidu tuleviku osas käimas väga olulised protsessid. Aluslepingute muutmine on loogiline jätk euroala riikide poolt loodud Euroopa Finantsstabiilsuse Fondile ning asutatavale Euroopa Stabiilsusmehhanismile, kuid selgeks vaidlemata on aluslepingute muutmise ulatus –kui palju on Euroopa Liidu liikmesriigid nõus oma pädevustest Brüsselile delegeerima.
Seotud lood
Rahvamassid, ekstreemsed ilmastikuolud, elektrikatkestus, probleemid tehnikaga, vara lõhkumine, veekogude lähedus ja keelatud esemed – need on vaid mõned näited, millega tuleb arvestada ühe ürituse turvalisuse tagamisel. Iga turvapartner peab kõikvõimalikud stsenaariumid läbi mõtlema, mis võib juhtuda ning mis võib minna valesti. Vahel võib pisieksimus ühe meeldiva koosviibimise hetkega rikkuda.