Telefonispämm? Jah, palun!

Mullu astus seadusandja pika sammu lubamatu otsemüügi ehk spämmi keelamiseks elektroonilise side seaduse sellekohase täpsustuse kaudu. Regulatsiooni alt jäid välja aga telefonikõned. Seega on iroonilisel kombel inimest just kõige vahetumalt ja isiklikumalt tabada võiv telefonispämm, ehk soovimatute telefonikõnede tegemine mingi teenuse või kauba pakkumiseks, õiguspärane tegevus.

Mida selle taustal peaks silmas pidama? Esiteks, telefoninumbri avalikustamisel peab tarbija arvestama, et see võib sattuda määratlemata ringi isikute kasutusse. Vaatamata sellele, et kliendi eesmärk numbriinfodele oma andmete avaldamisel on see, et temaga oleks võimalik vajadusel „asja pärast“ ühendust võtta, tuleb arvestada ka pahupoolega ehk soovimatute pakkumiste saamisega telefoni teel. Andmekaitse inspektsiooni seisukoht on, et kuna isik on ise avalikustanud oma andmed, siis need ei ole enam riigi poolt vaadatuna kaitsmisväärsed. Kui keegi soovib kaitset, siis peab ise olema aktiivne ja nõudma igalt isikult, kes talle telefoni teel teenust või kaupa pakub, andmete kasutamise lõpetamist.

Andmebaasid on äri. Teiseks tuleb klientidel arvestada sellega et numbriinfokataloogide andmete põhjal uute ja täpsemate andmebaaside loomisest on saanud tänaseks omaette äri. Põhimõtteliselt võib igaüks osta mis tahes talle sobilike kriteeriumite alusel moodustatud teatud hulga numbreid ja siis hakata neile müügikõnesid tegema.Kolmandaks võiksid sideettevõtjad kaaluda kliendiandmete kaitset puudutavate protseduuride muutust. Tegelikult pole operaatoritel kohustust edastada klientide andmeid numbriinfo teenuse pakkujatele, isegi siis mitte, kui klient on lubanud andmeid edastada.

Telefonispämm tõusuteel. Kokkuvõtvalt võib prognoosida, et kuna elektroonilise spämmi saatmisele on pandud piirid, inimeste poolt avalikustatud numbritega tehakse äri ja telefonikõne sidekulud pidevalt vähenevad, siis telefonispämm hakkab aina rohkem levima.Selle vastu võitlemiseks saavad inimesed keelata oma andmete avaldamise numbriinfo teenuse pakkujate poolt ning hoolikamalt läbi mõelda, millises mahus numbriinfot avaldada enda kohta sh avalikes registrites, mis on samaväärseks telefonispämmija allikaks kui numbriinfokataloogid.Ja seadusandja võiks aga veelkord järele mõelda, miks peavad inimesed taluma telefonispämmi ehk mille võrra on telefonispämm „parem“ kui keelatud e-posti spämm?