• OMX Baltic−0,37%269,49
  • OMX Riga1,74%887,03
  • OMX Tallinn−0,04%1 728,83
  • OMX Vilnius−0,14%1 039,5
  • S&P 5000,02%5 985,38
  • DOW 300,11%43 958,19
  • Nasdaq −0,26%19 230,72
  • FTSE 1000,49%8 069,75
  • Nikkei 225−0,48%38 535,7
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,95
  • GBP/EUR0,00%1,2
  • EUR/RUB0,00%105,57
  • OMX Baltic−0,37%269,49
  • OMX Riga1,74%887,03
  • OMX Tallinn−0,04%1 728,83
  • OMX Vilnius−0,14%1 039,5
  • S&P 5000,02%5 985,38
  • DOW 300,11%43 958,19
  • Nasdaq −0,26%19 230,72
  • FTSE 1000,49%8 069,75
  • Nikkei 225−0,48%38 535,7
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,95
  • GBP/EUR0,00%1,2
  • EUR/RUB0,00%105,57
  • 15.01.11, 09:12
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Arvamus: ärgem tehkem majanduskasvust ebajumalat

Majanduskasvu saavutamine ei ole eesmärk omaette. See võib teatud juhtudel isegi ebasoovitav olla.
Lisaväärtusel ja lisaväärtusel kvalitatiivne vahe. Rõõmu tuleks tunda üleüldisest ning tasakaalustatud arengust. Üksikute sektorite ja ettevõtete areng toimub kellegi või millegi arvel.
Eesti ettevõtlus rajaneb mikro-, väike- ja keskmise suurusega ettevõtetel. 2000. aastal moodustasid näiteks 70% äriühingutest mikroettevõtted. Suurettevõtete osa oli alla 1%. Üksikute suurettevõtete edu ei anna küll põhjust optimismiks, eriti kui nende hulgas domineerivad monopoolsusele kalduvad ettevõtted.
Tõeline majanduskasv avaldub mikro-, väike- ja keskmise suurusega ettevõtete tulemustes.
Mõne protsendist majanduskasvu ei tasuks imetleda. Taastumine võtab sellise tempo juures väga kaua aega. Peale 18% kukkumist pole 4% tõusuga põhjust keksida. Kogutoodang ei saa ju nullile langeda?
Kiituste nurumise asemel tuleks pühenduda vigade teadvustamisele, sest sellega sillutatakse teed oodatud tendentsidele.
Maksude, sh varjatud maksude, tõstmise viljad ei jää puu otsa. Lisaväärtuse ümberjagamisele, milleks on maksude tõstmised, monopoolsete ettevõtete hinnatõusud, pühendumine ei võimalda kasumlikult majandada.
Uhkeldame riigi madala laenukoormusega, pigistame silmad kinni aga elanike ja ettevõtete kohustustele.
Riigi valitsemises tuleks abstraktsete näitajate kõrval näha ka Inimest. Eesti kodanikud on väga suurtes raskustes – paljudel kas puudub sissetulek või see on väga madal, sotsiaalsed tagatised aga olematud. Ebavõrdsus ühiskonnas on lubamatult suur, õigus valitseb õigluse üle.
Väärtushinnangud ühiskonnas on pea peale pööratud, mis ongi teinud paljudest kerjused.
Valimissüsteemi muutmata ei lõpegi valimisloosungite ja programmiliste tõdedega hämamine. Võtame või koalitsiooni maksutõstmise ponnistused. Valimistel mandaati selleks ei saadud, lubadused olid ju vastupidised. Maksutõstmist ei leia ka programmidest. Reformierakond deklareerib koguni, et nemad taotlevad Eesti maksukoormuse alandamist ning eelarvepoliitika konservatiivsust. Tegevustulem on aga vastupidine – tulumaksu langetamise varjus hüppeline maksukoormuse kasv.
Valitutel pole põhjust uhkustamiseks, nad peaksid hoopis punastama. Oleme ju paljude näitajate osas punased laternad ELis.
Taasiseseisvumise ajal oli rahvas ühtne, tulel hoiti ühte riigipada. Ühise kartulikoorte söömise üleskutset mäletavad vist kõik. Täna küpsetatakse riigipirukaid erinevates ahjudes– valitud naudivad rammusat vahukoorega kaetud küpsetist, ülejäänud peavad leppima kartulikoortest valminud maitsestamata hautisega. Statistikaga annab tõestada kõike, kuid ebavõrdsus ühiskonnas on põhjendamatult suur. Kahju, et maitsva riigipiruka nautijad seda pole märganud või tahtnud märgata.
Eluvõõrastest indikaatoritest lohutuse otsimise asemel tuleks panustada puuduste teadvustamisele.
Sisemajanduse kogutoodangu ja elanike jõukuse vahele ei tasu võrdusmärki panna. Eriti veel siis, kui tulusamad ettevõtted kuuluvad välismaalastele ja inflatsioon on kõrge. 

Seotud lood

Uudised
  • 04.01.11, 06:46
Jürgen Ligi: majanduskasv tõotab küündida 4% kanti
Majanduskasv tõotab küündida 4% kanti, mis oleks juba suur leevenemine, ning tööpuudus jätkab langust, usun, ametlikust prognoosist kiiremas tempos, prognoosis rahandusminister Jürgen Ligi käesolevat aastat.
  • ST
Sisuturundus
  • 13.11.24, 15:51
Rail Balticu hetkeseis: milliseid jaamu ehitatakse ja millal need valmivad
Rail Balticu Ülemiste terminali ehitustööd käivad: mitmed töövõtjad on juba kaasatud ja õige pea kuulutatakse välja veel neli hanget. Peagi alustatakse jalakäijate rõõmuks ka T1st Ülemiste Keskuseni viiva tunneli ehitamisega.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Äripäeva esilehele