Täna heidame valgust kütuseturu varjupoolele. Selgub, et skeemitades lüpsavad kütuseturul tegutsevad maksupetturid riiki igal aastal vähemalt 45 miljoni euroga (700 mln kr) ning riik vaatab neid jõu- ja ilunumbreid jõuetult pealt.
Äripäev tutvustab tänases luubiloos lähemalt skeemi, millega kümneid miljoneid eurosid teenida saab. Me oleme üsna veendunud, et see petuturg on organiseeritud – me ei usu, et selles lööks kaasa üksiküritajaid, kes täiesti juhuslikult tulusa skeemi avastanud. Ja kui seal ongi selliseid väikseid õnneotsijaid, liigub suurem osa rahast ikkagi ühe-kahe grupeeringu kontrolli all. Ka meie tänase loo kangelased on olnud tihedalt seotud ka allilmaga.
Samuti aitavad me arvates skeemitamisele kaasa nn ausad kütusemüüjad – nii suurt kogust maksuvaba kütust pole lihtsalt võimalik kanistritega ja kusagil metsas turustada.
Äripäeva arvates on me riik liiga kauaks jõuetuks pealtvaatajaks jäänud. Meil on küll olemas maksu- ja tolliamet, kus on maksupettuste vastu võitlemise osakond. Meil on täiesti arvestataval tasemel politsei ja prokuratuur, kuid vähemalt täna ei suuda nad kütuseturul toimuvat kuidagi kontrolli alla saada.
Mis oleks lahendus, kuidas välistada need skeemid? Kuidas jõuda nendele inimesteni, kes meie kõigi arvelt rikastuvad? Arvestades, et üksikisiku tulumaksu kogub riik aastas ca 200 miljonit eurot (3mld kr), siis on maksumaksjail päris valus vaadata, kuidas neljandik sellest lihtsalt mingite petiste taskusse läheb!
Me oleme täiesti kindlad, et kavandatav tagatisraha süsteem seda olukorda ei lahenda. See võtaks kurjameilt vaid murdosakese mustast tulust ära – 100 000 eurot tagatisraha kirjutatakse lihtsalt nö äriplaani sisse. Pettustega teenitav kasu on mitu korda suurem kui tagatis, ütleb Neste juht. Pealegi, maksuametil on praegugi õigus kütusemüüjatelt tagatist nõuda, ent mullu kevad-suvel esitatud 154 tagatisnõudest täideti ainult 6! Petturid lihtsalt vilistasid maksuameti nõudmistele!
Kas sellest oleks abi, kui anda kütuse tarbimisse laskmise õigus vaid käputäiele kindla ja kontrollitud taustaga ettevõttele? Tõsi, see oleks ettevõtlusvabaduse piiramine ning ei pruugi konkurentsile kasuks tulla.
Äripäeval on parem ettepanek. Kehtestaks kütuseäri (miks mitte kogu aktsiisikaubanduse) puhul nö tagurpidi käibemaksu-kohustuse? Et kogu käibemaks makstaks kõigepealt riigile ära ja alles siis hakatakse nö maha-arvamisi ja tagasiküsimisi tegema? Ühesõnaga – tekitaks olukorra, kus kütuseostja makstud summast laekuks kütusemüüja pangakontole juba käibemaksu võrra väiksem summa – et pank suunab käibemaksu otse riigile! Tehniliselt ei tohiks see ju kuigi keerukas olla. Jah, takistuseks saavad sularahatehingud, kuid keelustaks sel juhul aktsiisikaupade hulgimüügil sularahatehingud?
Sest olgem ausad, seni on riik ju ettevõtjat usaldanud ja lahendanud asja ettevõtjaile kasulikult – iga käibemaksukohuslane saab praegu igakuiselt (tegelikult isegi kuni tuleva kuu 20. kuupäevani) intressivabalt käibemaksurahaga opereerida. Ning nagu elu on näidanud, kasutatakse seda kurjasti ära.
45 miljonit eurot aastas pole just väike summa – selle arvelt saaks teha palju head. Kasvõi üksikisiku tulumaksu määra ühe, ehk isegi kahe protsendipunkti võrra alandada.
Autor: 1185-aripaev
Seotud lood
Ma arvan, et 100 000eurone tagatismäär ei tohiks jääda kehtima ja asi tuleks lahendada paindlikumalt, ütles riigikogu rahanduskomisjoni liige, fraktsiooni mittekuuluv saadik Jaan Õunapuu.
Väiketanklatele, kelle maksuajalugu on korrektne, saab kehtestada ka väiksema tagatise kui 100 000 eurot, ütles riigikogu rahanduskomisjoni esimees, Reformierakonna fraktsiooni liige Taavi Rõivas.
Lühikese ajaga Eesti kütuseturul oma firmadega suureks hulgimüüjaks tõusnud Kaupo Püvi on endine politseitöötaja, kes oli aastaid tagasi seotud autode vargustega tegeleva grupeeringuga.
Eesti kütuseäri on viimasel paaril aastal toiminud kui superskeem, kus ausaid ja ebaausaid pole võimalik täielikult eristada. Tutvustame üht kütuseturul suurte summade pööritajat.
Riigi loodud IT-majad pakuvad erasektori IT-ettevõtetele järjest rohkem konkurentsi. Võisteldakse tööjõuturul, IT-firmadel on oht muutuda tööjõurendi pakkujateks, selgitavad saatekülalised Äripäeva raadios.