Eesti tipp-poliitikud võiks Eesti ettevõtjaid rohkem raja taga abistada, arvab tänases Äripäevas ettevõtja Heikki Laidma.
Üha enam mõistetakse ettevõtluse toetamise vajadust. Käivitatud on terve rida programme, mille alusel nii alustavad-, väikesed- kui ka suured ja hästituntud ettevõtted saavad riigi tuge taotleda. Samuti räägitakse üha enam ekspordi vajalikkusest. Ja kui kinnisvara buumi tipul oli tootval ettevõttel oluliselt keerulisem laenu saada kui algaval kinnisvaraarendajal, on tänaseks olukord muutunud vastupidiseks. Ometi on ekspordi toetamisel jäetud kasutamata oluline potentsiaal ja seda nimelt meie tipp-poliitikute poolne „müügitoetus“.
Riigivisiit kui müügikanal. Muu maailma meediat jälgides tean, et seal ilmub regulaarselt uudiseid, kus käsitletakse ühe või teise riigi peaministri või presidendi panust oma riigi ettevõtete ekspordi toetamisse. Näiteks toob mullu 11. novembri The Economist välja tol hetkel käimas oleva David Cameroni visiidi Hiina, mille käigus oli just sõlmitud 1,2 miljardi naelane leping Rolls-Royce reaktiivmootorite ja 45 miljoni naelane leping tõusigade müügiks. Samas artiklis räägitakse Prantsusmaast, mille ettevõtjad ja ministrid lähenevad väliskaubandusele ühtse rindena, mille tulemusel sõlmiti üksnes Hiina peaministri Prantsusmaa visiidi ajal väliskaubandusleppeid ligi 20 miljardi euro eest. Saksamaal on kajastamist leidnud tõsiasi, et kantsler Merkel on tööstus- ja majandusliidrite palvel läbi riiklike programmide aidanud moderniseerida Venemaa tööstust ja infrastruktuuri. Luues sellega omakorda turu, mis tarbib üha enam Saksamaa tööstustoodangut. Pikemaajalise eesmärgiga aidata Venemaa tööstusel areneda staadiumisse, kus see vajab ülimalt efektiivseid Saksamaa tööstusseadmeid ning sellega omakorda paisutab Saksamaa ettevõtete eksporti. Kas Eesti poliitikuist ilmub selliseid artikleid?
Leian, et poliitikute poolses „müügitoes“ ei ole mitte midagi halba. Pigem vastupidi. Toetades Eesti ettevõtteid toetatakse majanduse arengut, aidatakse luua uusi töökohti ning teisalt saadakse paremini aru ettevõtete eesseisvatest probleemidest. Müügituge väärivaid ettevõtteid on aga Eestis küllaga. Näiteks kas või Balti Laevaremonditehas, Krimelte, Wendre ja Ordi. Laiemalt aga põllumajandus, toiduainetööstus, metalli-, puidu-, energeetikasektor, turism jne.Minu hääle endale saamine muutub sellel parteil või poliitikul, kes on Eestit, Eesti ettevõtjaid välisturgudel toetanud ja „müünud“, igatahes oluliselt lihtsamaks! Teisalt väheneks sellega ka varjatud rahastamise probleem, kuna ettevõtjad näevad ja teavad millised poliitilised jõud neid reaalselt toetavad ning aitavad.
Seotud lood
Telia Digikoristuspäev toimub juba 31. jaanuaril. Meenutame, kuidas viidi sel aastal digikoristust läbi Eesti Kaitseväes, kus IT-süsteemidest ja seadmetest kustutati kokku kümnete terabaitide ulatuses digikeltsa.