Analüüsinud maksuhaldurite esindajate käitumist ja kuulanud ära nendepoolse selgituse juhtunu kohta, on meie selgus alljärgnev.
Ettevõtja Oliver Vainola kirjeldab oma Äripäeva arvamusloos oma kohtumist revidendiga maksuhalduri ametiruumides. Ettevõtja tahtis teada, mis on ta õigused selles menetluses. Samuti tahtis Vainola teada, kas ta peaks õigusi ja kohustusi sisaldava paberi allkirjastama ilma, et oleks oma õigustest ja kohustustest tegelikult aru saanud. Selle peale leidis revident, et ta käitub pahatahtlikult. Ettevõtja soovis enne äraminekut maksuhalduri ruumidest saada menetlustoimingute protokolli, mis näitaks, et ta on seal kohal käinud ja püüdnud dokumente esitada.
Mõne aja möödudes kutsuti talle politsei, sest maksuametnike sõnul Vainola häiris nende tavapärast tööd ja rikkus maja sisekorraeeskirju.
Analüüsinud maksuhaldurite esindajate käitumist ja kuulanud ära nendepoolse selgituse juhtunu kohta, selgitab maksuamet juhtunut. Amet toob näiteid erinevaid olukordadest, mida nad peavad maksuhalduritele ohuolukordadeks ning kus on abi palutud turvafirmalt ja politseilt.
31. jaanuaril 2011 toimus seletuste võtmise menetlustoiming OÜ….. esindajatelt (Teet Raatsin, Raivo Paala) maksuhalduri ruumes (Endla 10a, Tallinn).
Menetlustoiming oli lõpetatud ja koostatud oli suuliste seletuste protokoll, mille järgi maksukohustuslane keeldus ütluste andmisest ja protokolli allkirjastamisest.
Maksuhalduri hinnangul ei olnud võimalik volitatud esindajatelt suulisi selgitusi saada, sest esindajad ei olnud koostööst huvitatud ega täitnud kaasaaitamiskohustust. Vaatamata korduvale teavitamisele, et menetlustoiming on lõpetatud, keeldusid maksukohustuslase esindajad maksuhalduri ruumidest lahkumast.
Olukorra lahendamiseks kutsuti välja turvafirma, kelle esindajale maksukohustuslase esindaja teatas, et ei plaanita vabatahtlikult lahkuda. Seejärel pöördus turvafirma patrull politsei poole. Mõne aja pärast saabunud politsei vestles ja selgitas olukorda maksukohustuslase esindajatele, kuid jätkuvalt ei olnud isikud nõus vabatahtlikult lahkuma.
Sarnane stsenaarium kordus 14. märtsil OÜ Puhdas Tekstiili maksumenetluse raames maksuhalduri ametiruumides Endla 8 ettevõtte esindajate Teet Raatsini ja Oliver Vainolaga.
Ka 9. märtsil toimunud menetlustoimingu raames ei saanud Teet Raatsin ja Oliver Vainola jällegi aru maksukorralduse seaduses kirjas olevatest õigustest ja kohustustest. Järgmine kohtumine pidi toimuma 18. märtsil, kuhu esindajad tulid kohale, kiiver peas, kaasas termos ja võileivad!!!
18. märtsil selgitas asja menetleja maksuhalduri teenindussaalis isikutele asjaolusid, et toimub kirjalik menetlus ja dokumente on võimalik edastada teenindusbüroos teenindajatele. Seejärel lahkus menetleja saalist ja isikud jäid teenindussaali kui avalikku kohta edasi filosofeerima ja tööd segama.
Eelnimetatud äriühingu esindajate käitumist võib käsitleda ohuolukorrana. Ohuolukorraks on muu hulgas isiku tegevus, millega seatakse ohtu ameti usaldusväärsus, vara või tööprotsesside järjepidevus. Seega saab ohuolukorrana käsitleda tegevusi, millega probleemsed kliendid pahatahtlikult segavad maksuhaldurite tööd või pärast kontrollitoimingute tegemist keelduvad hoonest lahkumast.
Raivo Paala, Krista Vainola ja Oliver Vainolaga seotud äriühingutest on maksuhaldurile tulnud lugematul hulgal järelepärimisi, märtsis näiteks 18 identset kirja, kus sisu on identne ja vahetatud on ainult ettevõtte nimi. Kõikidel ettevõtetel on ühine aadress ja e-postiaadress. Oma tegevusega püüavad isikud maksuhalduri igapäevast tööd häirida ja see on neil kahjuks ka õnnestunud.
Seotud lood
Maksuamet ja prokuratuur harutavad juba pikemat aega lahti umbes 30 ettevõttest koosnevat aastaid kestnud petuskeemi, millega tekitati tippajal kahju suurusjärgus 2 miljonit eurot aastas.
Pealtnäha tagasihoidlik fotoäri tekitas üllatava kokkupõrke skandaalse minevikuga Meelis Lao ning kahe endise kaitsepolitseiniku vahel.
Maksu- ja tolliameti peadirektorit Enriko Aava võib tihti näha esinemas avaldustega, milles ta rõhutab vajadust maksuameti tööd veelgi efektiivsemaks muuta, et paremini riigikassat täita. Kuidas toimib aga tegelikult see mõjuvõimas riigiasutus, kelle pädevuses on otsustada ettevõtete elu ja surma üle?
Riigi loodud IT-majad pakuvad erasektori IT-ettevõtetele järjest rohkem konkurentsi. Võisteldakse tööjõuturul, IT-firmadel on oht muutuda tööjõurendi pakkujateks, selgitavad saatekülalised Äripäeva raadios.