• OMX Baltic−0,45%271,67
  • OMX Riga−0,16%862,52
  • OMX Tallinn−0,44%1 726,94
  • OMX Vilnius0,28%1 066,75
  • S&P 5001,09%5 930,85
  • DOW 301,18%42 840,26
  • Nasdaq 1,03%19 572,6
  • FTSE 100−0,26%8 084,61
  • Nikkei 225−0,29%38 701,9
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,96
  • GBP/EUR0,00%1,2
  • EUR/RUB0,00%107,25
  • OMX Baltic−0,45%271,67
  • OMX Riga−0,16%862,52
  • OMX Tallinn−0,44%1 726,94
  • OMX Vilnius0,28%1 066,75
  • S&P 5001,09%5 930,85
  • DOW 301,18%42 840,26
  • Nasdaq 1,03%19 572,6
  • FTSE 100−0,26%8 084,61
  • Nikkei 225−0,29%38 701,9
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,96
  • GBP/EUR0,00%1,2
  • EUR/RUB0,00%107,25
  • 06.09.11, 08:20
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Tupits: miks on Eesti Panga tähtsus kasvanud?

Alates käesoleva aasta algusest on tavaline, et kroonide ja sentide asemel saavad krediidiasutused euro pangatähte ja münte Eesti Pangast. Kas euro kasutuselevõtt oli aga pelgalt uued pangatähed ja Eesti kaarti reversil kandavad euromündid või oli muutus kusagil mujal? kirjutab tänases Äripäevas Eesti Panga presidendi kandidaadi võimalik kandidaat Andres Tupits (PhD).
Ettevõtjaid ning tarbijaid võiks huvitada, millest sõltub nende laenumakse intressi suurus ning teada, et üks mõjutajatest tuleb siitsamast Eestist.Laenu saamiseks pöördutakse tavaliselt mõne kohaliku krediidiasutuse poole. Kui pank otsustab laenu anda, siis laenu saaja tavaliselt ei mõtle sellele, et laenulepingutes intressina viidatud Euribori (Euro Interbank Offered Rate) suuruse ja riigi keskpanga tegevuse vahel valitseb seos.
Euribor, ehk määr millega üks krediidiasutus on valmis laenama raha teisele, on pankadevahelisel turul vabalt kujunev ning sõltub keskpankade poolt pakutavast likviidsusest. Kahtlemata on paljud lugejad tähele pannud, et iga kuu esimesel esmaspäeval koguneb Euroopa Keskpanga nõukogu, kuhu ametikoha järgi kuulub ka Eesti Panga president. Muuhulgas otsustab nõukogu rahapoliitiliste instrumentide (avaturuoperatsioonid, laenamise ja hoiustamise püsivõimalused) määrade üle. Iga euroala keskpank rakendab neid määrasid tehingutes krediidiasutustega, näiteks Eesti Pank kohalike krediidiasutustega. Selliselt toimides mõjutab Eurosüsteem raha hulka turul.
Valuutakomitee süsteemis ei pidanud Eesti Pank ka hoidma hindade stabiilsust viisil nagu see toimub Eurosüsteemis. Eesti Panga jaoks on rahapoliitika teostamine intressimäärade reguleerimisega suhteliselt uus ning tuli kaasa euro kasutuselevõtuga. Valuutakomitee süsteemist tingituna puudus Eesti Pangal võimalus buumi ajal majanduskasvu pidurdada (v.a. krediidiasutustele kohutuslike reservide kehtestamine) ning masu ajal majandust stimuleerida.
Mida tähendab Eesti Panga uus roll ettevõtja või tarbija jaoks? Kahtlemata on igal lugejal nüüd rohkem põhjust jälgida näiteks Eesti Panga presidendi avaldusi inflatsioonimäära kohta. Tallinnas tehtud hoiatus liiga kõrge inflatsiooni eest võib mõne aja möödudes kajastuda Euroopa Keskpanga nõukogu intresse tõstva otsusena. Tõuseb ka Euribor, mis omakorda suurendab ettevõtjate ja tarbijate intressimakseid pangale. Sel moel jahutatakse keskpankade poolt intresse tõstes majandust. Vastupidisel juhul, näiteks kui Euroopa Keskpanga nõukogu otsustab intressimäärasid langetada, jääb lõppastmes ettevõtjatele ja tarbijatele kätte rohkem raha, mille nad võivad kas investeerida või tarbida ning see kiirendab majanduskasvu.
Eesti Panga president on üks Euroopa Keskpanga nõukogu liikmetest, kes mõjutavad intressimäärasid euroalas. Neist otsustest sõltub muuhulgas, kas ettevõtjatele ja tarbijatele muutub laenamine odavamaks või kallimaks. Seetõttu on euro kasutuselevõtuga kaasnenud Eesti Panga uus roll muutnud keskpanga iga Eesti ettevõtja või tarbija jaoks olulisemaks, kui ta oli varem.

Seotud lood

Uudised
  • 09.01.12, 09:02
Andres Tupits tööle EBSi
1. veebruarist alustab Eesti Panga presidendiks kandideerinud Andres Tupits tööd EBSi majandusteooria õppetooli dotsendi ja juhataja kohusetäitjana.
  • ST
Sisuturundus
  • 10.12.24, 12:39
Riigi IT-majad ohustavad sektori ekspordivõimet
Riigi loodud IT-majad pakuvad erasektori IT-ettevõtetele järjest rohkem konkurentsi. Võisteldakse tööjõuturul, IT-firmadel on oht muutuda tööjõurendi pakkujateks, selgitavad saatekülalised Äripäeva raadios.

Äripäeva TOPid

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Äripäeva esilehele