Reedese Äripäeva esiküljekangelaseks on Olav Miil, kelle foto asemel ilmus Äripäeva esiküljel pilt laevast, sest Miil ei soovi, et meedia tema tegemisi kajastataks ning teda pildistatakse. Äripäeva käsutuses olev foto Miilist on aastast 1998 ning seetõttu polnud see esiküljel esitlemiseks sobiv, kirjutab Äripäeva peatoimetaja asetäitja Aivar Hundimägi.
Miil põhjendab oma ülimalt tagasihoidlikku meediasuhtlust sellega, et ta ei ole avaliku elu tegelane. Miil ei ole erand. Sama põhjendust kasutavad ettevõtete omanikud või juhid intervjuust keeldumiseks üpris sageli. Näiteks Miili hea tuttav Arti Arakas andis Äripäevale paar aastat tagasi teada, et ajakirjanik võib talle helistada tagasi 20 aasta pärast. Vahepeal ta intervjuud ei anna. Araka püstitatud vaikimismüüri lõhkus ta ise pärast seda, kui Äripäev jättis ühe tehingu puhul temalt kommentaari küsimata ja intervjueeris hoopis tema endisi äripartnereid.
Äripäeva toimetuses on kaks reeglit, mis ei pruugi ettevõtjatele olla meelepärased. Kui ettevõtja ütleb, et ta ei soovi enam tulevikus Äripäevale kommentaare anda, siis ei tähenda see seda, et me temalt tulevikus enam kommentaari ei küsi. Samuti ei aktsepteeri me äriliidrite argumenti, et nad pole avaliku elu tegelased ja seetõttu neist kirjutamine pole põhjendatud. Ei ole võimalik panna paika täpseid kriteeriume, keda ettevõtjatest võiks käsitleda avaliku elu tegelasena ja keda mitte.
Äripäev on selle küsimuse lahendanud lihtsalt, mõnele võib tunduda, et ka ülbelt. Meie jaoks on kõik Eestis tegutsevad ettevõtjad avaliku elu tegelased ehk kui meie hinnangul pakuvad konkreetse ettevõtja või ettevõtte juhi tegemised huvi laiemale publikule, siis me nendest tegemistest ka kirjutame, sõltumata sellest, kas see ettevõtjale endale meeldib või mitte. Põhjus on lihtne. Ettevõtja tegevus mõjutab paljusid inimesi. Näiteks tema ettevõtte töötajaid, kliente, äripartnereid, kaasaktsionäre. Tema äriedu võib sõltuda poliitikute või ametnike otsustest. Seetõttu ei kõla ka ettevõtja suust kostuv põhjendus „ma ei ole avaliku elu tegelane“ veenvalt, et artikli kirjutamisest loobuda.
Olav Miili äriline haare on nii lai, et teda võib liigitada avaliku elu tegelaseks. Miilile kuuluvad mandri ning saarte vahel reisijaid vedavad parvlaevad, mida ta SLK-le välja rendib. Parvlaevaühendus sõltub otseselt riigi makstud dotatsioonide suurusest. Seetõttu on ka põhjendatud, et avalikkus teaks, kes, kuidas ja kui palju praamiäris teenib.
Lisaks on Miilil pooleli ärilahutus oma pikaajalisest äripartnerist Marcel Vichmannist, mis samuti uudiskünnise ületab. Miil plaanib Tallinna kesklinna Maakri tänavale 30 korruselise pilvelõhkuja rajamist. Ta on suutnud Varbla laidude maastikukaitsealal asuvale Pihelgalaiule rajada suvemaja nii, et on ületanud selle teoga uudiskünnise. Miilil õnnestus panna püsti elamu ja sauna, vaatamata sellele, et Varbla laidude maastikukaitse-eeskirja kohaselt ei oleks tohtinud sinna selliseid ehitisi püstitada. Vajalikud load on aga kõik Miilil olemas.
Kui sa oled ettevõtja, siis sa pead paratamatult arvestama, et sinu tegemiste vastu võib meedia huvi tunda ehk sa võid sattuda avaliku elu tegelaste hulka. See, kas ettevõtja meediaga suhtleb või mitte on tema otsustada. Suhtlemisest keeldumine ei tähenda aga seda, et Äripäev või mõni teine meediaväljaanne jätab ettevõtja tegemised kajastamata.
Ka värskema foto hankimine Miilist poleks olnud kuigi keeruline väljakutse. Täna ilmunud loo kontekstis polnud fotojahi korraldamine Miilile aga põhjendatud.
Seotud lood
Vjatšeslav Leedo tunnistab, et kaalub osaluse müümist mandri ja saarte vahel kurseerivate parvlaevade omanikfirmades – siis ei saa keegi teda süüdistada raha kantimises.
Kui majandusnäitajad langevad, tõuseb vajadus turvateenuste järele, sest kuritegevus hoogustub. G4Si juhatuse esimees Priit Sarapuu ütles, et enim toimub kuritegusid just mehitamata valvega väliobjektidel, kus pimeda aja saabudes on kurjategijatel mugav tegutseda.
Hetkel kuum
Tagasi Äripäeva esilehele