Eesti Vabariigi ja Ameerika Ühendriikide vahel on sõlmitud investeeringute soodustamise ja vastastikuse kaitse leping, mis jõustus juba 1997. aastal. Nimetatud välislepingu kohaselt kohustub Eesti riik kohtlema Ameerika Ühendriikide kodanike ja äriühingute investeeringuid Eestisse sama soodsatel alustel, kui oma riigi või muude riikide kodanike ja äriühingute investeeringuid.
Suures plaanis see nii ka on, kuid ometi takistab kehtiv seadusandlus otseselt USAs registreeritud äriühingutel Eestis aktsiaseltside aktsiate omandamist, kirjutavad Eversheds Ots & Co vandeadvokaat ja juhtivpartner Maivi Ots ning advokaat Lauri Liivat reedeses Äripäevas.
Nimelt on kõik Eestis registreeritud aktsiaseltside aktsiad registreeritud Eesti Väärtpaberite Keskregistris (EVK) ja aktsiate omandamise eelduseks on väärtpaberikonto omamine kohalikus kommertspangas. Väärtpaberikonto avamise eelduseks on sellega seotud arvelduskonto avamine. Seega, jättes kõrvale tehingu läbirääkimised jms, on esmaseks sammuks aktsiate omandamisel investori jaoks väärtpaberikonto ja arvelduskonto avamine kohalikus kommertspangas. Viimane kehtib ka EVKs registreeritud osaühingu osa omandamisel.
Väärtpaberi- ja arvelduskonto avamine võib aga osutuda ootamatult keeruliseks, kui mitte võimatuks. Nimelt on kohalike pankade seas levinud praktika, et USAs registreeritud äriühingutele väärtpaberikontosid ei avata kas üldse või tehakse seda vaid väga erandlikel juhtudel. Põhjuseid on mitmeid, näiteks kohalduvad pankadele kõrgendatud nõudmised finantsteenuste osutamisel väljaspool ELi asuvatele isikutele. Vastavad nõuded tulenevad muu hulgas rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seadusest, vastavatest rahandusministri määrustest ja finantsinspektsiooni juhenditest ning ELi direktiividest. Lisaks tulenevad piirangud ka USA enda seadusandlusest, kus mitmete finantsteenuste osutamine on USA residentidele keelatud äriühingu poolt, kes on registreeritud väljaspool USAd ning ei oma USA finantsjärelevalve välja antud tegevusluba. Tegevusluba omamata võib teenuse pakkumine kaasa tuua mitmeid riske. Lõppkokkuvõttes on see loomulikult pankade enda riskipoliitika küsimus.
Eraõigusliku isikuna on pangal oma klientide valikul vabad käed ning põhjused kontode avamisest keeldumiseks võivad olla erinevad. Arvestades pankadele esitatavaid nõudeid on mõistetav, miks pangad on pigem ettevaatlikud.
Eeltoodu on tinginud kohalike pankade üldise poliitika mitte avada USAs registreeritud äriühingutele väärtpaberikontosid. Siinkohal ei pea me silmas mitte kutselisi investeerimisühinguid, vaid investoreid, kes soovivad Eestis äri ajada. Vaevalt, et Eestis aktsiaid omandada plaaniv investor soovikski avada oma nimele Eestis väärtpaberi- ja arvelduskontot, mis toob talle kaasa täiendava aja- ja rahakulu asjaajamise ning erinevate dokumentide pangale esitamise näol ning edaspidi ka konto haldamisega seotud kulud.
Pankadele esitatud nõuded tulenevad eelkõige finantsteenuse osutamise eripärast, mitte ei kanna eesmärki seada piiranguid aktsiate omamisele, mida see paratamatult kaasa toob. Seega on loodud tehislik olukord, kus USA investorid on sunnitud tegema investeeringud Eestisse kas mõnes muus Euroopa riigis asuva tütarühingu kaudu või omandama selleks otstarbeks Eestis esmalt osaühingu, mille ainus eesmärk on omada aktsiaid. Kuna osaühingu osade puhul on EVKs registreerimine vabatahtlik, siis pole osade omandamisel väärtpaberikonto avamine vajalik. Tehingud tuleb sellisel juhul teha notari juures, kellele samuti laienevad rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seadusest tulenevad nõuded, kuid see ei takista tehingute sõlmimist. Seega toimub mõneti põhjendamatu vahetegemine aktsiate ja osade omandamisel, mis kindlasti pole kehtiva regulatsiooni eesmärgiks.
Iganenud nõuded. Väärtpaberite keskregistri süsteemi loomisel kasutati ära olemasolevat panganduse infrastruktuuri ning anti kontohalduri kohustused kommertspankadele. Vahepeal on aga pankadele esitatavaid nõudeid karmistunud ning erinevad regulatsioonid täiustunud, mistõttu esitatakse investoritele aktsiate omandamise seisukohalt põhjendamatuid nõudmisi. Seega oleks ehk aeg olemasolev süsteem üle vaadata.
Kindlasti ei piirdu probleem ainult USAst pärit investeeringutega. Sarnased probleemid võivad tekkida ka muude ELi väliste investeeringute puhul, kuid USA investeeringud on mõnevõrra levinumad, mille puhul see probleemidering ikka ja jälle üles kerkib.
Seotud lood
Rahvusvaheline reitinguagentuur S&P Global Ratings
tõstis Freedom24 kaubamärki omava Freedom Finance Europe Ltd. pikaajalist krediidireitingut B-tasemelt B+-tasemele.