„Euroopa Liidu liikmesriikide poolt möödunud nädalal allkirjastatud nn fiskaallepe peaks kasvatama Euroopa riikide ja konkreetsemalt eurotsooni liikmete rahandusdistsipliini, ent reaalsuses süvendab ja kinnistab see eurotsooni perifeeria probleeme,” kirjutab homses Äripäevas TTÜ majandusprofessor Rainer Kattel.
Tema sõnul ei saa avaliku sektori eelarve tasakaal olla eesmärk omaette, sest arvestamata erasektoris toimuvaga, võib eelarve tasakaalu tagaajamine näilise stabiilsuse silda all tuua hoopiski kasvava ebastabiilsuse, mis varem või hiljem kriisina väljendub.
„Seni kuni Euroopa on konkurentsivõime mõttes mitmekiiruseline – ja ta on vähemalt kolmekiiruseline Ida-, Lõuna- ja Põhja-Euroopa vahel – on Euroopa ebastabiilsusesse määratud”, kirjutab Kattel.
Fiskaalleppel on kaks eeldust. Esiteks, et riigi eelarve ja erasektori eelarved ei ole omavahel otseselt, vaid pigem kaudselt seotud. Eeldus on, et tasakaalus riigi eelarve on märk stabiilsest majandus- ja seega investeerimiskeskkonnast. Teiseks eeldab fiskaallepe sisuliselt, et kõigi Euroopa riikide majanduste peamiseks kasvuallikaks on eksport.
Põhjendusi kas ja miks need eeldused ei kehti loe juba homsest Äripäevast.
Seotud lood
Kuna ärikinnisvara arendatakse reeglina vaid üürimiseks, on endale A-klassi büroopinna ostmine harvaesinev võimalus, mida edukal ettevõttel tasub väga tõsiselt kaaluda, rõhutab Tallinna südalinnas paikneva
Büroo 31 müügijuht Taavi Reimets ning lisab kogemusele tuginedes, et omanikuna tekib kasu nii kohe kui ka kaugemas tulevikus.