Äripäev tervitab majandusminister Juhan Partsi otsust kaasata nõunikuna Erkki Raasuke, kuid vangerdused Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse (EAS) nõukogus tekitavad küsimusi.
Raasukesel on loodetavasti välja pakkuda häid retsepte avaliku sektori tõhustamiseks. Tema välja käidud riigi investeerimisettevõtte loomise idee pole küll päris uus, kuid kindlasti positiivne.Riik peab paremini defineerima äriühingutes osalemise eesmärgid, samuti tuleb kasuks kriitiline pilk ettevõtete strateegilistele kavadele. Täna on veel vara öelda, kas kõikide riigi osalusega ettevõtete juhtimise koondamine ühe katuse alla on otstarbekas. Mõtte analüüsimine suur töö ja tahaks loota, et selle tulemuseks pole lihtsalt mingi paketi kokkupanek, et suunduda börsile, vaid sihiks on see, et riigile kuuluvad äriühingud hakkavad riigile senisest enam väärtust tootma. Üle ega ümber ei saa Partsi käe all sündinud vangerdustest EASi nõukogus. On tõsi, et riigi ühe suurema toetuste jagajat puudutavad juhtimisotsused on majandusministri teha. Aga kuna tegu on avaliku rahaga, siis peab Parts suutma oma valikuid selgelt põhjendada. Avalikkus adub praeug vaid seda, et uuenenud EASi nõukogus on jäme ots seltskonna käes, kes on seotud Partsi kunagise erakonna Res Publicaga. EAS peab töötama selle nimel, et Eesti oleks hea mainega riik, mille ettevõtluskeskkond kuulub maailma parimate sekka. Täna EASi juhtkonna ümber toimuv aga paraku seda visiooni ei toeta.
Enam kui 100 miljoni euro jagamise juures on ülitähtis, et kõik otsustajad oleksid usaldusväärsed inimesed. On kentsakas, et usaldatavaid tegelasi leiab vaid oma poliitilisest sõpruskonnast. Avalikkus saaks asjast ilmselt paremini aru, kui Parts seletusi annaks, kuid ministeeriumist ei kosta ei kippu ega kõppu ning ka asjasse puutuvad isikud vaikivad. Nõustun ministri seisukohaga, et EAS peab oluliselt muutuma. Sihtasutusel tuleb pelgalt rahajagajast tõusta institutsiooniks, kes suudab senisest märksa enam ettevõtlusmaastiku kujunemisel kaasa rääkida.
Ettevõtluse riikliku arendaja ainueesmärgiks ei saa olla nn üliturvalised rahapaigutused, kus toetust saanud ettevõttega mitte mingil juhul midagi halba ei juhtu. Vastupidi – arenguks on vaja riskijulgust ehk lisatuge ja hüppelauda vajavad just kergejalgsed gasellid, kel endal kapitali ei jagu, mitte täissöönud künnihärjad, kellele saab riskivabalt uue saha soetamiseks toetust anda.
EASi ettevõtlustoetuste jagamisel pole vähemalt seni poliitilist kallutatust näha olnud. Tahaksin loota, et ka tulevikus ei hakata raha jagamist parteipoliitiliselt suunama. Ent kui EASi juhtima määratud isikud on lisaks parteilistele seostele ka tõesti väärt Eesti ettevõtluse arengumootorit vedama, siis võiks ju nende headest omadustest ka avalikkusele teada anda. Ministril aga peaks olema eriline motivatsioon isiklikult hea seista selle eest, et EASi otsused oleksid igakülgselt põhjendatud ja et neist ei paistaks läbi parteikontori traagelniidid.
Seotud lood
EASi juht Ülari Alamets ja nõukogu toonane esimees Mart Einasto sättisid 10päevase Hongkongi-lähetuse lõppu veebruaris hobi – maratonijooksu.
IRLi liikmeid Cinzia Siiga ja Arvi Altmäed EASi nõukokku määrates väitis minister Juhan Parts, et erakondlik kuuluvus ei tohiks olla diskrimineeriv asjaolu. Äripäeva arvates tohib küll.
Uuel aastal jõustuv vilepuhuja kaitse seadus hakkab töötajaid, aktsionäre ja kliente ettevõtte väärkäitumisel kaitsma, kuid siiani valitseb segadus teavituste sisuga ning valesti teavitamisel võib rikkuda ärisaladust.