ÄP: peaasi, et Mikserist peaministrit ei saa

Äripäeva hinnangul näitab nii Mikseri see kui ka varasemad avaldused, et sotsiaaldemokraatidel puudub peale üksikasjaliku majandusprogrammi ka elementaarne arvutamisoskus. Võiks ju arvata, et tegemist on Laari „likviidsuse likvideerimise“ sarnase keelevääratusega, ent kui see nii oleks, siis oleks Mikser oma neljapäevast väljaütlemist juba korrigeerinud. Ei tema ega erakond ole seda teinud.

Eesti SKT oli eelmisel aastal 16 miljardit eurot. „Mõni“, ütleme siis, kolm protsenti sellest on 480 miljonit eurot. Et saada eelarvesse juurde 480 miljonit eurot, peab tulumaksu tõstma 45 protsendile, sotsiaalmaksu 42 protsendile, käibemaksu 28 protsendile või rakendama nimetatud variantide kombinatsiooni – kuid kokkuvõttes teeb see välja kümneprotsendise maksutõusu. Kui Mikser oleks ise mõistnud, mida ta oma „mõne“ protsendiga tegelikult väljendas, võiks seda käsitleda poliitilise enesetapuna.

Sotside valitsusest on vara rääkida. TNS Emori uuringu kohaselt tõusid sotsiaaldemokraadid märtsis kõige populaarsemaks erakonnaks, edastades ühe protsendipunktiga pikalt suurimat toetust nautinud Reformierakondagi. Missuguseks kujuneb sotsiaaldemokraatide tegelik positsioon pärast järgmisi valimisi, seda on täna veel vara ennustada. Ennatlik on rääkida ka sotside dirigeeritavast valitsusest, kuigi Mikser pole sellest saladust teinud, et soovib 2015 valimiste järel peaministriks saada.

Arvutamise kaudu ilmseks saanud fopaad kõrvale jättes oleks sotsiaaldemokraatide saamine valitsusse pikalt domineerinud paremparteide tasakaalustamiseks hea, liidripositsiooni omandamine aga halb, sest: 1) see tähendaks „maksumuudatusteks“ nimetatavat maksutõusu ja võimalik, et koos sellega ka ettevõtluskeskkonna halvenemist; 2) see tähendaks „paksemat“ riiki, mida Äripäev ei poolda põhjusel, et riik ei saa olla targem kui ettevõtlik ja tegus üksikisik.

Tõus pole nende endi teene. Sotside esmakordse ning võimalik, et ajutise edu taga pole mitte nende endi teened, vaid teiste erakondade skandaalid ja tegematajätmised. Sotside tõus tuleb posititsiooni paranemisest vene elanikkonna seas (tänu liitumisele Vene Erakonnaga), suuresti aga poliitikas pettunute meelemuutuse arvelt. Kui valimised oleks täna, võiks sotside poolt hääletada suur hulk inimesi, kes tegelikult nende maailmavaadet ei poolda ega tunnegi. Opositsioonierakonnana pole sotsid otsuste tegemise juures olnud ning seetõttu pole neil ka olnud võimalust enda suhtes vastuseisu tekitada.

Märtsi alguses üle Eesti rullinud streigilaine võis küll sotside toetust suurendada, kuigi tegelikult osalesid nad sellega kaasnenud ühiskondlikus debatis passiivselt ja jätsid suurema osa klassikaliselt sotsiaaldemokraatide repertuaari kuuluvaid võimalusi kasutamata. Ka pole neil olnud suuri, ajakirjanduse vahendusel klaaritud sisetülisid nagu Keskerakonnal või IRLil, nendega ei seostu suuri skandaale nagu Keski idaraha- ja kirjavarguse skandaal või IRLi elamislubade müümine. Reformierakonna ülbitsemine on kindlasti olnud vesi sotside veskile. Ent üks asi on võimuerakondi kritiseerida, teine ise valitsusvastutus võtta. Ja arvutamisoskuses tuleb riiki valitsedes kindlasti kasuks.

Autor: 1185-aripaev