Roosmaa: IT-spetside puudus väga terav

Vaadates täna ükskõik millist majandusharu, siis selle edukus sõltub tänapäeval väga tugevasti oskusest ja võimest kasutada kaasaegseid IT-lahendusi. Jälgides suurte ja ka väiksemate  IKT-firmade tööpakkumisi ja vesteldes paljude Eesti ettevõtete juhtidega, võib kindlalt väita, et IKT-spetsialistide puudus on väga terav.

 Eesti Infotehnoloogia Kolledž võttis käesoleva õppeaasta alguses vastu umbes 300 uut tudengit. Arvestades tänaseid ressursse on selline vastuvõtt meie jaoks optimaalne. Vastuvõetute arvu suurendamine eeldab täiendavaid investeeringuid nii õpperuumide kui laborite näol.

Kolledžisse kandideeris 2011. aastal oluliselt rohkem üliõpilasi, kui me suutsime vastu võtta. Eks kõik kõrgkoolid on huvitatud parimatest gümnaasiumi lõpetajatest ja arvestades meie langevat demograafilist trendi võime küll öelda, et noorte hulgas on see valdkond endiselt populaarne.

Naisi õpib IT-kolledžis ligi 20% ja see arv suureneb iga aastaga. Neid meelitavad kolledžisse head väljavaated tulevaseks erialaseks tööks. Vähemalt need tüdrukud, kes on käinud IT-kolledžis uudistamas, on ilmutanud huvi siin õpitava vastu. Ja peab ütlema, et naistudengite toimetulek nii administreerimise kui arenduse erialadel teeb noormeestele silmad ette. Seda kinnitavad tulemused rahvusvahelistel võistlustel.

IT-kolledži robootikaklubi on silma paistnud võitudega iga-aastasel Robotexi võistlusel, kus viimane kord saavutati kolmikvõit. Robootikaga saavad tegeleda õpilased juba üsna varakult, millel on otsene seos reaalainetega.

 IKT vallas saavad edukalt toimetada eeskätt need, kellel on piisavalt huvi selle ala vastu, kes on täpsed, korrektsed ja altid uusi lahendusi välja pakkuma. See valdkond muutub väga kiiresti ja spetsialistid peavad olema valmis pidevaks, nn  elukestvaks õppeks ja ümberõppeks. Paljude IKT-valdkonna ülesannete lahendamine nõuab matemaatilisi teadmisi ning seetõttu ei tohiks tulevased IT-spetsialistid matemaatikat karta.