Kaardimakse on mugav ja turvaline võimalus sularahata arvelduste teostamiseks, kuid kaupmehed vaatavad maksekaartide populaarsuse kasvule murega, kirjutab kaupmeeste liidu tegevdirektor Marika Merilai.
Kaardimaksete areng Eestis on olnud muljetavaldav, maksekaarte on väljastatud alles 1994. aastast, kuid ometi on tänaseks meil neid kasutusel juba üle 1,8 miljoni. Kaarte kasutatakse aktiivselt – mullu septembris läbiviidud AS Emori uuringu andmeil eelistas tervelt 59% vastanuist ostude eest tasumisel maksekaarti, suuremates linnades ja suuremates jaekaubandusettevõtetes on kaardiga tasutud ostude osakaal veelgi suurem. Eesti Panga andmeil ulatus möödunud aasta lõpus kaardimaksete arv inimese kohta juba 18 makseni kuus.
Kaardimaksed on aina suuremale osale tarbijatest mugav, turvaline ja harjumuspärane. Kuid kaardimaksete kasvav osakaal tähendab kaupmeestele, et absoluutsummas suurenevad ka kaardimaksete tasud. Täna kannab kaardimaksekulud kaupmees ning see kliendi mugavus maksab kaupmehele täna 0,8-2% iga kauba-teenuse lõpphinnast, sh käibemaks.
Kaardimakse teenustasud lepitakse kokku iga kaupmehe ja panga vahelises lepingus. Kaardimaksetasu sisaldab endast mitmeid kulukomponente: pankadevahelised kahepoolsed vahendustasud ja rahvusvahelised vahendustasud (Visa, MC); kaardikeskuse tasud, muud operatsiooni-, arenduskulud. Kaupmeestel lisanduvad kaardimakse kuludele ka makseterminalide rent või ost ning side-, arendus- ja tööjõukulud. Kulud ostusummade suurenedes ei kasva, mistõttu oleks ju põhjendatud, kui kaardimaksete osakaalu ja mahtude kasvades alaneksid teenustasud.
Tõsi, viimastel aastatel on nii kaardimaksete teenustasud kui ka terminalide tasud juba mõnevõrra alanenud. Kuid jaekaupmehed, eriti väikekaupmehed, on siiski seisukohal, et teenustasud peaksid olema veelgi madalamad. Tasud võiksid olla pigem tehingupõhised või kombineeritud ehk osa sellest fikseeritud tasumääraga ja osa osakaaluna tehingu maksumusest. Tegelikult suunavad ju ka pangad ise kliente rohkem kaardiga maksma, sulgedes piirkondlikke kontoreid ja vähendades ka sularahaautomaatide arvu.
Hoolimata üleilmse majanduskliima mõningasest leebumisest otsivad kaupmehed endiselt kokkuhoiu võimalusi. Ning kaardimaksevõimalusest loobumine võib paljudele tunduda üsna tõhusa kokkuhoiukohana. Kuid hoolimata sellest, et sularaha käitlemine on kaupmehele odavam, ei soovi kaupmehed siiski kaardimaksetest loobumist, sest eesmärgiks on tagada kliendile mugav ostukeskkond.
Seotud lood
Kui väljas sajab lund ja päevavalgus kestab vaid hetke, muutub kodukontor meie igapäevaseks keskpunktiks – kohaks, kus töö, loovus ja ka mugavus peavad koos eksisteerima. Hea valgustus, ergonoomiliselt kujundatud ja rahulik töökeskkond aitavad pimedal hooajal säilitada nii töötahet kui ka meelerahu. Ja just sisemine tasakaal on eriti oluline, sest kodus töötavad lapsevanemad teavad hästi: külmade ilmadega algab ka viiruste hooaeg. Lisaks tööülesannetele tuleb sel ajal hoolitseda ka nohuste ja pisut pahurate laste eest, kes on lasteaiast koju kosuma jäetud.