Käesolev nädal andis mõtteainet ja selgeid märke, kuhu poole Euroopa Liit rühib. Vaidlus selle üle, kas Euroopa Liit on tulevikus riikide ühendus või liitriik, liigub vaikselt aga vankumatult viimase kasuks.
Esimene sellele viitav uudis tuli teisipäeval, kui Euroopa Parlament ja liikmesriigid kokkuleppele nn projektivõlakirjade ellukutsumiseks, mis võimaldab Euroopas transpordi- ja energiataristuid rajavatel ettevõtetel emiteerida ELi garantiiga võlakirju. Kuigi kangekaelselt väidetakse, et projektivõlakirjad ei ole sama mis euroala riikide ühised võlakirjad, saab sammu tõlgendada esimesena, mis avab ukse Euroopa ühiste võlakirjade suunas.
Teine uudis tuli päev hiljem, kui Euroopa Parlament otsustas, et finantstehingute maksu ideega tuleb edasi minna, isegi kui selle kasuks otsustavad vaid mõned liikmesriigid. Euroopa Komisjoni pakutud maksumäär oleks 0,1% väärtpaberite ja aktsiate eest ning 0,01% tuletisinstrumentide eest. Kogutav maks laekuks Euroopa Liidu, mitte liikmesriikide eelarvesse. Edukal ehk laialdasel jõustumisel saaks sedagi tõlgendada esimese selgelt nähtava sammuna ühiste maksude suunas.
Liitriik on üks pääsetee võlakriisist. Tundub aga, et kuna võlakriisi tulemüüriks loodud ja debati keskmes olev Euroopa Stabiilsusmehhanism lepiti kokku n-ö Euroopa Liidu väliselt, on ka arutelud liidu edasises integreerumises jäänud tagaplaanile. Eestis eriti. Nagu ikka euroteemadega, napib meil avalikku ja asjalikku arutelu liitriigi plussidest ja miinustest.
Autor: Harry Tuul, Harry Tuul
Seotud lood
Euroopa Parlament ja liikmesriigid jõudsid eile kokkuleppele nn projektivõlakirjade ellukutsumiseks, mis võimaldab Euroopas transpordi- ja energiataristuid rajavatel ettevõtetel emiteerida ELi garantiiga võlakirju.
Euroala ühised võlakirjad võivad analüütikute hinnangul viia Soomelt AAA järgu reitingu ning tuua kaasa laenukulude kasvu.
Soome valitsus tõstis selle aasta laenuprognoosi, kuna peab maksma sissemaksu Euroopa kriisifondi, vahendas Bloomberg.
Euroopa Parlament otsustas tänasel hääletusel, et finantstehingute maksu (FTT) ideega tuleb edasi minna, isegi kui selle kasuks peaksid otsustama vaid mõned ELi liikmesriigid.
Muuseumikvaliteediga kunsti on võimalik osta vähem kui poole iPhone’i eest, leiab investor Riivo Anton. “Ma paneks piiri 500 euro peale– sealt on kindlasti võimalik leida häid teoseid, mille järeltulijad saavad pandimajja viia.”