Euroopa Parlament ja liikmesriigid jõudsid eile kokkuleppele nn projektivõlakirjade ellukutsumiseks, mis võimaldab Euroopas transpordi- ja energiataristuid rajavatel ettevõtetel emiteerida ELi garantiiga võlakirju.
See on üks element nn kasvupaktis, mida kavandatakse kärpekuurist kiduva Euroopa majanduse ergutamiseks, vahendas agentuur Bloomberg.
Tegemist on pilootprojektiga aastateks 2012-2013. ELi eelarvest eraldatakse 230 miljonit eurot Euroopa Investeerimispangale (EIB), et kanda osa projektide rahastamise riskist. Võimalikke investeeringuid peaks sellega teha saama 4,6 miljardi euro väärtuses. Ühtlasi sillutataks sellega teed 2014-2020 a eelarveraamistikus kavandatavale 40 mld euro suurusele infrastruktuuriprojektide rahastule.
Projektivõlakirjad ei ole sama mis euroala riikide ühised võlakirjad.
Projektivõlakirjade idee käis Euroopa Komisjon välja juba 2010. aasta oktoobris. See on mõeldud arendajatele kapitali kaasamiseks strateegiliselt olulistele projektidele, mis ei ole erainvestoritele piisavalt atraktiivsed. Programmi eesmärk on pakkuda projektide rahastamisel pangalaenudele alternatiivi.
Pilootfaasi mõte on omakorda võlakirju investoritele tutvustada – juba on huvi ilmutanud pensionifondid ja kindlustusfirmad.
230 miljonist eurost on 200 miljonit kavandatud transpordiprojektidele, 20 miljonit digitaalsele infrastruktuurile ning 10 miljonit energiaprojektidele. Pilootprojektide arv jääb Euroopa Komisjoni plaani järgi 5-10 vahele.
2014. aastast tahab EL aga luua 40 mld euro suuruse rahastu suurte taristuprojektide rahastamiseks. Sellest 21,7 miljardit eurot oleks transpordiprojektidele, 9,2 miljardit eurot digitaalsetele infrastruktuurivõrkudele ning 9,1 miljardit energiaprojektidele. Kogusummast 5 miljardit võidakse kasutada projektivõlakirjade jaoks, ülejäänu moodustaksid toetused.
Seotud lood
Käesolev nädal andis mõtteainet ja selgeid märke, kuhu poole Euroopa Liit rühib. Vaidlus selle üle, kas Euroopa Liit on tulevikus riikide ühendus või liitriik, liigub vaikselt aga vankumatult viimase kasuks.
Peaminister Andrus Ansip osaleb täna Brüsselis euroala valitsusjuhtide õhtusöögil, kus kuuma kartulina on menüüs ka euroala ühised võlakirjad.
Igal aastal saab mitukümmend tuleõnnetust alguse hooletust tuletööst. Kõige sagedamini tuleb seda ette ehitusobjektidel ja töökodades – keevitustööde käigus ei märka inimene enda ümber materjali, mis võib kiirelt süttida. Tuletööde tegemisel on teadmatus suur ja nõudeid eiratakse, kuigi paljudele ettevõtetele on koolitus kohustuslik.