Linn: Tallinn on eeskuju

Ühistranspordi osatähtsus on tänaseks kasvanud. Kindlasti on selle üheks põhjuseks majanduskriisi (järel-)mõjud. Eesti majandus ei ole taastunud ning nende inimeste hulk, kellele ühistransport on oluline liiklemisvahend, väga suur. Teisalt ei ole aga paralleelselt hinnatõusuga kasvanud palgad.

Tallinn koostas juba 2009. aasta kevadel esimese abipaketi. Selle üheks meetmeks on toimetulekutoetust saavate perede kooliealistele lastele tasuta sõidu õigus linna ühissõidukites. Tänaseks on abipaketid eesmärgi täitnud. Abipaketist tulenevad vabad ressursid saame suunata  ühistranspordi hüvanguks.

Tallinnas on enam kui kümme aastat räägitud, et oleks mõistlik ühendada kaks ühistranspordiettevõtet – trammi- ja trollibussikoondis ja autobussikoondis.Tänaseks oleme selle mõtte lõpuks realiseerinud.See ei ole sugugi ainulaadne, terves maailmas koondatakse ühistranspordiettevõtteid ühtse juhtimise alla. Igaühele on arusaadav, et kui näiteks troll läheb liinil katki, siis on mõistlik selle asemel operatiivselt tuua buss. Seda saab kõige efektiivsemalt teha ühtse dispetšerteenuse kaudu.

Tasuta ühistranspordist rääkides on läbivaks fraasiks olnud saamata piletitulu. Siinkohal tuleb täpsustada, et piletitulu moodustab vaid 33 protsenti vedaja kogutulust. Seega aitab kahe ettevõtte ühendamine ja sellest tulenev kulude kokkuhoid omakorda teed sillutada tasuta ühistranspordile.Juba täna võime kindlalt väita, et tasuta ühistranspordi korral sõitjate arv suureneb. Kui praegu on kümme protsenti pealinna ühistranspordiliinidest n-ö eravedaja käes (AS MRP), siis miks ei võiks see osakaal kasvada? Teatavasti on konkurents edasiviiv jõud ning eravedajate kaasamine suurendab täiendavateks investeeringute võimalusi.

Seniks aga uuendab linn omavahenditest trammi-, trolli- ja bussiparki. Näiteks 2013-2014. aastal täieneb trammipark 15 uue madalapõhjalise sõiduvahendi võrra, ka uusi busse lisandub linnapilti paarikümne ringis.