Erisoodustusmaks, majanduse pidur

Nüüd, enam kui viis aastat hiljem, pole midagi muutunud: tööandjaid, kes on valmis toetama töötajate sportimisharrastusi või terviseedendamist, karistatakse erisoodustusmaksuga. Kuluarvetelt tuleb maksta nii tulu- kui ka sotsiaalmaks, mistõttu on tööandja jaoks taolised investeeringud pea kaks korda kallimad. 

Riigil oleks ammu aeg hakata senisest märksa enam väärtustama inimressurssi. Täna lubame maksuvabalt investeerida vaid masinatesse ja seadmetesse. On unustatud, et kallid masinad ei tööta ilma terve ja pühendunud töötajata. Tänapäeval on kriitiline tootmisvahend väike ja hall ning kaalub umbes 1,3 kilo. See on inimaju.

Kuna konkurentsieelise annavad eelkõige hea väljaõppega pühendunult töötavad inimesed, siis tuleb inimestesse investeerimist soodustada. Maksusüsteemi muutmine, kus teatud summa ulatuses aastas oleksid inimese tervise hoidmisse ja edendamisse tehtavad kulutused maksuvabad, aitaks muuta ka mõtteviisi ja hoiakuid ühiskonnas. Töötajate terviseedendamise maksustamine erisoodustusmaksuga takistab kogu ühiskonna arengut. Parlamendi menetluses on tulumaksuseaduse muutmise eelnõu, mis lubab ettevõtjatel teha aastas 400 euro ulatuses maksuvabalt kulutusi iga töötaja tervisesse. Ettepaneku jõustumisel hakkaks suur hulk tööandjaid senisest palju tõhusamalt panustada töötajate tervisesporti, ravimisse ja haiguste ennetamisse. 

Hinnanguliselt jääks aastas riigieelarvesse laekumata alla ühe miljoni euro. Täpset summat on raske välja tuua, kuna maksu- ja tolliamet käsitleb ühe rea peal kõiki erisoodustusmaksuga maksustatud kulusid. 2011 deklareeriti selliseid kulusid 3,5 miljonit eurot, mille pealt tasuti 2,3 miljoni euro ulatuses erisoodustusmaksu. Isegi kui selle arvu taga oleksid vaid töötajate spordi- ja tervisekulude eest tasutud arved, oleks riigieelarve mõistes tegu kaduvväikese summaga. Kasu, mis tuleb inimeste paraneva tervise näol tagasi ka eelarvesse, võib hinnata kordades suuremaks.

Autor: Vilja Kiisler, Urve Palo