Poliitilises sfääris on üsna ilmne, et nii hiljuti võimule pääsenud radikaalid kui ka juba aastakümneid oma ainuvõimu tsementeerinud diktaatorid said tõukeid senise korra lõhkumiseks raputustest, mis tabasid absoluutselt kõiki maailma ühiskondi.
Küsimus pole üksnes Kremlis kabinetiüksinduse paranoias langetatud otsusest tungida kõige täiega kallale naaberriigile, vaid selleski, et Washingtonis on vabadel valimistel saanud taas võimu juurde kildkond, kelle eeskujuks pole mitte Euroopa 75 aastat tagasi vabastanud liitlased, vaid tolle sõja suured autokraadid — nii Natsi-Saksamaal kui ka Nõukogude Liidus.
Miks muidu oleks täna toimuvad Gröönimaa valimised globaalse tähelepanu all, kui mitte põhjusel, et Donald Trump ähvardab tõsimeeli neilt suveräänsuse võtta. Miks usuvad kanadalased niisamuti, et Trump päriselt tahabki nende majandust hävitada ja seejärel kõik kümme provintsi annekteerida.
Vabariiklaste kõverpeeglis on liitlased vaenlased ja diktaatorid vooruslikud riigimehed. Kinnisidee „teha diili“ on viinud Ukraina sõjas viimastel päevadel tõsise eskalatsioonini. Ent veelgi laiemalt on see hävitamas kokkuleppeid, millel kogu vaba maailm aastakümneid püsinud. Kõigest sellest allpool pikemalt.
“Globaalne briifing” on Indrek Lepiku uudiskiri, mida saab endale tasuta postkasti tellida aadressilt
www.aripaev.ee/uudiskirjad.
Ka Moskvat rünnatakse. Tänane hommik tõi täiemahulise sõja suurima rünnaku Venemaa pealinna pihta, kui Ukraina saatis Moskva suunas mitusada drooni. Rünnaku tagajärjel peatati ajutiselt pealinna piirkonnas lennud, mitukümmend inimest sai viga ja vähemalt kolm surma. Ukraina valitsusaparaadi esindaja sõnul oli see sõnum Vladimir Putinile: ärge arvake, et üksnes meie peame leppima sõja tagajärgedega.