KIrjanik Ülo Mattheus näeb ohu märki selles, et 40 protsendil küsitletuil puudub erakondlik eelistus.
See kõneleb teatud osa valijaskonna usalduse puudumisest poliitika vastu või ka usu puudumisest, et on võimalik poliitikat kuidagi mõjutada. Kuid on veel kaks ohu märki. Esiteks, lõhe erakondade toetusprotsentides on liiga suur, see võib viia ühe erakonna diktaadini ja veel mõne erakonna väljajäämiseni parlamendist. Teiseks, osa valijad on muutunud suhteliselt immuunsed erakondadele osaks saanud süüdistuste suhtes, jätkates kõigele vaatamata nende toetamist.
Niisugune immuunsus paneb paraku aluse hoopis teistsugusele poliitilisele kultuurile, kus tõde pole oluline ja võidab see, kes võidab propagandasõja – ehk kui kaamel suudab tõestada, et tal ei ole küüru seljas. Selline suhtumine on ohtlik. See devalveerib väga olulisi mõisteid, mis peaksid poliitilises kultuuris ikkagi olemas olema (tõde, ausus, eetika), suurendab veelgi ükskõiksete hulka ja viib selleni, et valimistulemuse otsustab üha väiksem hulk inimesi. See on nö poliitika vaba langemine. Ühel hetkel tuleb meil paratamatule mõelda, kuidas seda langemist peatada ja kõike tagasi pöörata.
Pikemalt loe tänasest Äripäevast.
Seotud lood
Odav elekter ja tootmisvõimsuste suurendamine on kujunenud justkui Eesti Nokia leidmiseks. Majandusanalüütik Mihkel Nestor ja AVH Grupi tegevjuht ning endine Enefit Greeni finantsjuht Veiko Räim arutlevad, milline on selle Nokia mõju majandusele.