See euroteema on selline, nagu oleks antud õhus olevale lennukile tagantjärgi lennuluba, ütles üks kolleeg tänaseid uudiseid kommenteerides. Tal näib olevat õigus.
Täna otsustas Saksamaa kõrgeim kohus lubada tingimuslikult Saksamaal ratifitseerida Euroopa Stabiilsusmehhanismi (ESM) ning fiskaalpaktiga ühinemise. Tegu on iseenesest hea uudisega, sest ilma taolise mehhanismita on rahaliidu toimimine pehmelt öeldes raske, et mitte öelda võimatu.
Kuid samas peavad möönma ka kõige suuremad ESMi entusiastid, et selle loomine oleks pidanud käima rööbiti euro loomisega. On see tagantjärgi tarkus? Või fakt, mis sunnib küsima, kas teisiti saanukski minna. Vastus oleneb vaatevinklist. Aga kindlasti on see oluline detail, millega iga otsust langetanud kohus ja parlament, olgu Eestis või Saksamaal, arvestas.
Märksa olulisem küsimus on, mis saab edasi. Kas ESM ka töötab ja mida ta juurde vajab? See, et turud reageerivad üle või alla, ei oma seejuures määravat tähtsust, sest eurolennuk peab suutma lennata iga ilmaga. Kas ta seda nüüd suudab, on esialgu endiselt usu küsimus.
Autor: Harry Tuul, Harry Tuul
Seotud lood
Superkolmapäeva ühe sümboolsema sammuna jäi avalikku ruumi maha partisanlik presidendikõne, mille käigus lõhkas asjaosaline ootamatult keset istungit F-pommi, kirjutab aastatel 2004-2010 EV alalises esinduses Brüsselis diplomaadina töötanud Klen Jäärats.
Vanasõna ütleb, et hobuse võib vee äärde viia, kuid jooma teda sundida ei saa. Pikka aega Euroopa Keskpanka appi hüüdnud Hispaania ja Itaalia ei kiirusta kumbki seda abi vastu võtma, nüüd, kus see abi tõesti saadaval on. Sest abi pole tasuta ja käib au pihta, kirjutab välistoimetaja Sirje Rank.
Igal aastal saab mitukümmend tuleõnnetust alguse hooletust tuletööst. Kõige sagedamini tuleb seda ette ehitusobjektidel ja töökodades – keevitustööde käigus ei märka inimene enda ümber materjali, mis võib kiirelt süttida. Tuletööde tegemisel on teadmatus suur ja nõudeid eiratakse, kuigi paljudele ettevõtetele on koolitus kohustuslik.