• OMX Baltic−0,41%301,31
  • OMX Riga0,36%879,88
  • OMX Tallinn1,25%1 929,99
  • OMX Vilnius−0,83%1 171,07
  • S&P 500−1,71%6 013,13
  • DOW 30−1,69%43 428,02
  • Nasdaq −2,2%19 524,01
  • FTSE 100−0,04%8 659,37
  • Nikkei 2250,26%38 776,94
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,96
  • GBP/EUR0,00%1,21
  • EUR/RUB0,00%93,1
  • OMX Baltic−0,41%301,31
  • OMX Riga0,36%879,88
  • OMX Tallinn1,25%1 929,99
  • OMX Vilnius−0,83%1 171,07
  • S&P 500−1,71%6 013,13
  • DOW 30−1,69%43 428,02
  • Nasdaq −2,2%19 524,01
  • FTSE 100−0,04%8 659,37
  • Nikkei 2250,26%38 776,94
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,96
  • GBP/EUR0,00%1,21
  • EUR/RUB0,00%93,1
  • 11.10.12, 07:32
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Perens: karmim pangajärelevalve on Eesti huvides

Euroopa pangaliidu loomise plaan tähendab juba ELi määruse eelnõudes formeerunud plaani ühendada eurotsooni pankade järelvalve Euroopa Keskpanga (EKP) alla. Loomulikult kerkib küsimus, mida selline finantsteenuste kontrolli tsentraliseerimine meile tähendab, kirjutab Swedbanki Eesti peadirektor Priit Perens.
Mõnda aega õhus olnud euroopaülese finantsjärelvalve idee on muutunud aktuaalseks seoses vajadusega toetada mõne eurotsooni riikide panku teiste eurotsooni riikide poolt. On ju mõistetav eeldada, et kui sa toetad teise riigi panku, rakendavad need igapäevatöös samu standardeid, mida ise oluliseks pead. Kui eurotsooni pankade toetusmeetmed on ühised, on vajadus ühiste standardite ja nende kontrolli järele mõistetav.
Seega on kavas anda vastutus üleeuroopalise pangajärelevalve eest EKPle koos regulatsioonide kehtestamise ja formaalselt ka tegeliku järelevalvega. Eesti seisukohast on see areng neutraalne või pigem positiivne, sest hetkel oleme pigem toetajamaade hulgas ja seega on meie huvides toetatavate jätkusuutlik finantskäitumine. See aga tähendab omakorda, et soovime näha ka tänasest karmimat järelevalvet.  Siinsete pankade jaoks peaks järelevalve sisu samaks jääma, kuna Eesti finantsinpsektsioon teeb oma tööd juba täna põhjalikult. Siiski tuleb tunnistada, et igapäevaste järelvalveoperatsioonide tsentraliseerimist EKP juurde on keeruline ette kujutada, kas või juba üksnes töökeele tõttu. Arvatavasti jäävad kohalikud järelvalved tegema oma praegust tööd ja EKP hakkab välja andma juhendeid, kuidas kontrolli läbi viia. ning nende täitmist kontrollima.
Sellise stsenaariumi korral ei tohiks pangatoodete tarbijate jaoks midagi muutuda, välja arvatud lisakontrollist tulenev täiendav kindlus pankade finantstervise osas. Siiski on praegu veel ebaselge,  kes selle täiendava kontrolli kinni maksab. Eestis toimib finantsjärelevalve turuosaliste endi poolt makstavate tasude arvel. Kui kohalikud pangad peavad edaspidi tasuma ka EKP uute kontrollistruktuuride eest, toob see kaasa pankade kulude kasvu.
Hetkel on ka lahtine, mida tähendaks võimalik tsentraliseeritud järelevalve pangagruppidele, mis tegutsevad nii eurotsoonis kui väljaspool seda. Kuivõrd Swedbank ja teised Skandinaavia pangad pole ainukesed, kes selle küsimusega silmitsi seisavad, on sel teemal eeldatavasti arutelu oodata.

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 19.02.25, 11:58
Mihkel Nestor: Eesti energeetikas konkurentsieelist pole ja on küsitav, kas see kunagi tuleb
Odav elekter ja tootmisvõimsuste suurendamine on kujunenud justkui Eesti Nokia leidmiseks. Majandusanalüütik Mihkel Nestor ja AVH Grupi tegevjuht ning endine Enefit Greeni finantsjuht Veiko Räim arutlevad, milline on selle Nokia mõju majandusele.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele