Eest ära rebinud Leedu teeb midagi, mida Eesti keelduks tegemast

Jäätmekäitlusfirma Ragn-Sells juht Kai Realo ütles, et üks osa Leedu majandusedust tuleb valgevene ja vene ettevõtjate riiki lubamisest.

Ehk siis Leedu teeb midagi, mis eestlaste jaoks oleks põgenikke vastu võttes ennekuulmatu samm. “Nad keskendusid ettevõtjate vastuvõtmisele. Võeti vastu nii venelasi kui ka valgevenelasi, kes tahtsid pääseda sõjaikkest. Nad kogusid põnevaid start-up-ettevõtjaid,” kirjeldas Realo. “Nad võtsid inimesi, kes kohe hakkasid äri edasi tegema ja Leedu riigile makse tootma.”

Julgeolekuriskiga peavad leedukad kindlasti tegelema, kuid ilmselt kaalub kasu majandusele selle üles, märkis Realo.

Realo hinnangul ei ole Eesti ettevõtjatel ka turvaline, kui neil on põhiliselt kolm ekspordiriiki: Soome, Rootsi ja Saksamaa. “See on võib-olla peamine erinevus meie ja leedukate vahel. Maavõistlus on saanud täiesti uued mõõtmed. Eestlase jaoks midagi õudsemat ei ole, kui Baltikumi senine punane latern Leedu on meist ette rebinud.”

Leedukate edu alus on, et neil on tunduvalt laiem portfell riikidest, kuhu nad ekspordivad, samuti teevad Leedu ettevõtjad veidi vähem allhanget. “See on midagi, mida ettevõtjad saaks teha – vaadata kaugemale lihtsatest eksporditurgudest.”

Kes kelle surnuks maksustab

Maksufestivali kohta tõdes Realo, et see lõpeb praegu, aga ei saa siiski punkti. “Iga mõtlev inimene saab aru, et selle teema juurde tullakse tagasi ja tagasi ning varsti on jälle valimised käes, kus tuleb sellel korral korralik maksudebatt – et kes kelle surnuks maksustab,” ennustas Realo, kes usub, et majanduse aitab taas kasvama hoopis stabiilsus, mis lubab äriplaane rahulikult teha.

Nii tekkis Realol saates palve rahandusminister Jürgen Ligile. “Jürgen, palun hakka nüüd kärpeprogrammiga tõsisemalt tööle!”

Saates oli veel teemaks arengud tööandjate keskliidus, miks oli ettevõtjatel raske Kaja Kallase valitsustega ja kuidas bürokraatiat vähendada.

Fotol Kai Realo. Foto autor: Andras Kralla