„Äripäev eetris“: aga äkki ikkagi on Bolti skandaal ülepaisutatud?

Bolti ja majandusministeeriumi suhtlus Euroopa Liidu nn platvormitöö direktiivi asjus on saanud skandaali keskmeks. Äripäeva raadio nädalat kokku võtvas otsesaates „Äripäev eetris“ esitati kontrollküsimus: kas ka põhjendatult?

Euroopa Liidu poliitika kajastamisele keskenduv väljaanne Euractiv kirjutas kodanikuühenduse Corporate Europe Observatory väljanõutud andmetele tuginedes, et Euroopa Liidus pikka aega platvormitöö direktiivile vastu seisnud Eesti – täpsemalt majandusministeerium – on saanud Boltilt tekste, mida esitada riigi seisukohtade pähe. Asjale lisab skandaalsust tõik, et ettevõtte Lääne- ja Lõuna-Euroopa regulaatorsuhete juht saatis mullu oktoobris justnagu Eesti valitsuse algatusel koostatud dokumendi majandusministeeriumi asekantslerile Sandra Säravale, kes on varem Boltis samuti valitsussuhete peal töötanud.

Ühtlasi soovitas Bolt hiljem Säravale, et asjas sama meelt olevad Euroopa Liidu liikmesriigid peaksid eesistujariiki Hispaaniat korrale kutsuma ning mitte proovima küsida uut mandaati läbirääkimisteks, teatas Euractiv.

Särav ei tegele ministeeriumis platvormitöö küsimustega, mistõttu ta saatis eespool nimetatud pöördumise teisele asekantslerile Ulla Saarele edasi. Nii kinnitab väljavõte kirjavahetusest. Küll aga jäeti ministeeriumis antud suhtlus dokumendiregistrisse sisse kandmata, rikkudes niimoodi seadust. Sandra Särav on öelnud, et tegu oli inimliku eksitusega, mitte tahtliku varjamisega, ning selle pärast vabandust palunud.

Äripäeva ajakirjanik Karl-Eduard Salumäe kehastus „Äripäev eetris“ saates sihilikult Bolti, majandusministeeriumi ja asekantsler Sandra Särava apologeediks, et saatekaaslaste peal testida, kas tekkinud poleemika on ikka õigustatud.

Suurettevõtted ikka lobistavad oma huvisid, see on ootuspärane ja normaalne, argumenteeris Salumäe. Asekantslerit ei saa süüdistada ainuüksi seepärast, et Bolti lobist talle kirjutas – kõrge riigiametnik ei tohiks olla nii lihtsasti löögi alla seatav. Bolti ja ministeeriumi kirjavahetuse sisust ei ole ilmnenud midagi seadusevastast, Sandra Särav edastas pöördumise teisele asekantslerile. Jah, kirjavahetus jäi registreerimata, kuid eksimusi tuleb ette ja Särav on selle pärast vabandust palunud. Teadaolevalt pole Eesti riik Bolti kirja kasutanud.

„Milles siis õigupoolest ikkagi see suur probleem on?“ viskas Salumäe õhku.

„Meil on probleem mitmel tasandil,“ kostis Äripäeva ajakirjanik Kristjan Pruul. Ta nimetas kolme murekohta, alustades nn pöördukse probleemist. Suurettevõtte jaoks on hea saada n-ö oma inimene avaliku võimu koridoridesse, sest temaga on lihtne ühendust võtta. Ja nagu konkreetse juhtumi puhul läks, saatis asekantsler kirja ka kenasti edasi, mõtlemata sellele, et niisugune suhtlus tuleks ka korrektselt registreerida, märkis Pruul.

„Ja kui meile meeldib öelda, et „näete, Euroopas teevad kõik niimoodi, seisavad oma huvide eest“, siis ma võin teile kinnitada – Euroopas vaadatakse sellele, kui mõnda ministrit lobistab konkreetne ettevõte ning minister neelabki konksu alla ja läheb samade jutupunktidega nagu tank edasi, väga halvasti,“ rõhutas Kristjan Pruul. Ta tõi näitena, kuidas Prantsusmaa presidendile Emmanuel Macronile on toonud pahandusi sõbralikud suhted Uberiga, mis tal tekkisid juba ministriks olemise aegu.

Äripäeva venekeelse sõsarlehe Delovõje Vedomosti ajakirjanik Jaroslav Tavgen tõdes, et tema on n-ö fakti-inimene, kuid praeguseks välja tulnud faktide põhjal on probleem tema hinnangul mõnevõrra ülepaisutatud. Tavgen rõhutas siiski, et pilti muutvaid fakte võib veel pinnale tulla.

Tavgeni juttu mööda tuleks suhtuda tõsiselt Euractivi väitesse, et ministeerium ei edastanud neile kogu asjassepuutuvat kirjavahetust. „Kui see vastab tõele, siis see võib olla otsene reeglite rikkumine,“ resümeeris ajakirjanik.

Lähemalt saab kuulata saatest.

Saate teises pooles kuulutati välja nädala võitja ja nädala kaotaja. Seekord sai mõlema tiitli konkreetne ettevõte. Samuti arutleti selle üle, kas Eestis jõudsalt vähenenud sooline palgalõhe on üksnes statistiline silmamoondus, kui hästi või halvasti tõotavad edeneda USA järgmised abisaadetised Ukrainale ning natuke ka selle üle, mismoodi tuli Tallinna uus linnavõim toime aprillikuise lumeprooviga.

Foto: Andras Kralla