Hoiu-laenuühistu püsti pandud uusarenduse elanikke kollitab praak

Margo Metsoja oli üks esimestest sissekolijatest, kui ridaelamu Tartumaal Haaslavas 2022. aasta kevadel valmis sai. „Sisse kolides tulid vead välja, puuduste kõrvaldamine on olnud vaevaline,“ ütles Metsoja, kes on arendajas pettunud. “Suhtumine on pohhuistlik – raha on ju käes. Kaalume kohtusse minemist,“ teatas ta.

Peale Metsoja märkasid ka teised samas uusarenduses korteri ostnud järjest vigu, millest kurtsid arendajale Eesti Ühistumajad. See on Tartu hoiu-laenuühistu tütarfirma, mida juhib ühistu juht Andro Roos. Lisaks Tartu hoiu-laenuühistu juhtimisele on ta aktiivne ka poliitikas – eelmisest aastast on Roos Keskerakonna Tartu piirkonna juht.

Oma kodulehel kiidab Eesti Ühistumajad, et ehitab kodusid, kus on tõhus soojustus, kaasaegne ventilatsioon, ka saab seal ennast mugavalt ja koduselt tunda. Kuue korteriga ridaelamu omanikud ei ole aga oma eluasemega rahul.

Need on mõned hädad, mille üle omanikud kurdavad.

Pikast nimekirjast on nad maha kriipsutanud läinud aasta maikuust ainult ühe mure: sügisel paigaldati tänavakivid, ütles Metsoja. Üks häirivamaid probleeme on Metsoja sõnutsi see, et heliisolatsioon on väga kehv. Selle ilmestamiseks kirjeldas ta, kuidas üks tema naaber käib kodus kikivarvul ja püüab vaikselt rääkida, et teisi naabreid mitte häirida.

Metsoja hinnangul on arendajal lihtsalt ükskõik.

Kui Eesti Ühistumajade juhatuse liige Andro Roos kuulis Äripäevalt, mille üle inimesed, kellele ta korterid müüs, kurdavad, vastas ta, et kõik on korras. Garantiitööd on Roosi teada tehtud. Kui korteriomanikud leiavad vastupidist, ootab Roos, et nad ühendust võtaks.

„Praegu on pall korteriomanike käes. Kui neil on seisukoht, et tegemata on mingid garantiitööd, mis ka garantiitööd on, saavad nad nimekirja otse meile saata.“

Pikemalt Roos teemat ei kommenteerinud. „Minge kohale, tehke korteritest pildid. Väga ilusad korterid on.“

Pärast Roosi saadetud kirjalikku vastust võttis ajakirjanikuga ühendust Eesti Ühistumajade projektijuht Martin Merbach. „On tore teada, et inimestel on hingel ikka nii palju muresid ja need siis üritatakse kanaliseerida kellele aga annab,“ märkis ta oma kirja alguses.

Merbach rääkis, et on Haaslava korterid on üle vaadatud, üles on kirjutatud ka elanike mured. Merbachi sõnutsi ei tähenda see, et kõik mured liigituks garantiitööde alla. „Kui elanik ei ole olnud hoolas kasutaja ning on tekitanud oma tegevusega mõrasid, auke ja nii edasi. Kui ei hooldata õigeaegselt seadmeid, erinevaid materjale, siis neid ei saa ka täisväärtuslikult kasutada.“

Merbach lubas, et osa töid, mis ei takista korteri kasutamist, likvideeritakse lähitulevikus.

Vastupidiselt Roosile ei väitnud Merbach, et garantiitööd on tehtud.

„Ühistumajad ei ole näidanud kuidagi välja ükskõiksust. Ei suuda iga inimese utoopilisi soove täitma hakata. Oleme vastanud inimestele, käinud kohapeal, tellinud ka eksperte vaatama ja nii edasi,“ lausus ta. „Vajalikud garantiitööd - ilmselgelt on neid oluliselt vähem kui elanikud kirja panid - teeme jooksvalt ja mitte keegi ei ole olnud kadunud ega kedagi eiranud,“ ütles ta.

Haaslava elamu elanik Margo Metsoja vaidles Merbachile vastu. „Jutt on alati ilus, kuid tegudeni ei jõuta. Kõikide puudustega oleme kahe ja poole aasta jooksul korduvalt pinda käinud ja kirjutanud-helistanud. Ühtegi eksperti, kes ehituslikult vead üle vaataks ja teeks ettepanekuid, meie näinud ei ole.“

Metsoja kirjeldas, kuidas elanikud on selle aja jooksul saatnud nimekirja nii Merbachile kui ka Roosile, kes olevat seepeale välja käinud tähtaegu, millal vead kõrvaldavad. „Enamik puudustest on olnud kirjas üle kahe aasta ning ei ole üldse asjad, mis on tekkinud korteris elamisest, valest hooldamisest või kasutamisest,“ selgitas ta.

Kuna elanikud jäid oma muredega üksi, palkasid nad juristi end esindama. Projektijuht kohtus juristiga sügisel maja juures, vajalikud tööd vaadati koos omanikega üle ja kohtumisel fikseeriti Metsoja sõnul, et need tehakse ära. „Asjaajamine projektijuhi poolt on stiilis: "Jajaa, tegeleme, homme saadan kellegi." Kaks nädalat hiljem ütleb ta, et keegi oli haige või midagi juhtus ja lubab järgmisel nädalal tulla.“

Hoone sai vallalt kasutusloa 2023. aasta mais, kasutusloa taotlus ise läks teele 2022. aasta suvel.

Tolleaegne Kastre vallavanem Priit Lomp nentis nüüd, et kogu protsess Ühistumajadega oli keeruline. “Käis musta valgeks rääkimine vallamajas. Dokumendid olid puudulikud. Ütlesin ka, et palun tehke üks kord ja korralikult,“ meenutas Lomp, kelle mäletamist mööda liikus ringi jutt, nagu veniks kasutusloa saamine valla tõttu. „Vald proovis toona inimesi kaitsta.“

Kasutusloa saamisloo kohta on Merbachil oma versioon. Ta rääkis, et loa taotlust menetles ametnik, kes polnud piisavalt pädev. „On tavapärane, et kohalik omavalitsus leiab puudusi dokumentides ja saadab taotluse täiendamiseks. Seekord oli tegemist kiusuga.“

Maja ehitas firma VTO, mille juht on Andrei Altuhhov. Teda ei õnnestunud kommentaariks kätte saada.

Sellel, kas objekti ehitatakse projekti järgi ja ehitaja teeb tööd korralikult, hoiab vähemalt kasutusloa saamiseni silma peal omanikujärelevalve.

Haaslavas tegi omanikujärelevalvet ettevõte Rispeto, mille juht Meelis Rohtmaa ei tahtnud teemat kommenteerida. Küll kinnitas Rohtmaa, et talle ei ole Haaslava probleemidest rääkinud ei arendaja ega korteriomanikud.

“Need hädad on võib-olla emotsionaalsed hädad, mitte ehituslikud hädad, mis väga tihti uusarenduste puhul on,” oletas ta.