Kuigi järgmise aasta alampalk tõuseb Eestis 886 euroni, moodustab see prognoositavast keskmisest palgast 43% ning ei täida seetõttu eelmisel aastal sõlmitud kolmepoolses sotsiaalpartnerite kokkuleppes kirja pandud eesmärki.
Saates “Poliitikute töölaud” tunnistavad nii majandusminister Erkki Keldo, tööandjate juht Hando Sutter ning amtiühingte juht Kaia Vask, et eelmise aasta mais tollase majandus- ja infotehnoloogiaministri, Ametiühingute Keskliidu esimehe ja Tööandjate Keskliidu juhi allakirjutatud heatahte kokkuleppes sõnastatud alapalga tõusu eesmärkides anti järele.
Nimelt sedastatakse kõnealuses kokkuleppes, et alampalga tõstmine teostatakse astmeliselt moodustades 2024. aastal 42,5%, 2025.aastal 45%, 2026.aastal 47,5% ja 2027.aastal 50% keskmisest palgast. Järgmise aasta 43% seda eesmärki aga ei täida.
Kaia Vask selgitab aga saates, et edasi lükati ka 50% keskmise palga saavutamise lõpptähtaeg. “Otsustasime, et me lükkame selle eesmärgi saavutamise aasta võrra edasi. 2027. aastaks me 50% keskmisest palgast me alapalka ei saavuta ning selleks aastaks sai praegu 2028,” avaldas Vask ja lisas et 2027 peaks praeguste plaanide kohaselt alapalk olema 47,5% keskmisest.
Segadust on alapalga osas aga veelgi: nimelt sõnastatakse valitsuse 2023. aastal sõlmitud ja ka praegu kehtivas koalitsioonilepingus, et alampalk jõuaks 2027. aastaks 60%ni mediaanpalgast.
Erkki Keldo sellele punktile koalitsioonilepingus suurt sisulist väärtus ei näe omastavat ning ütleb vaid et see oli sisuliselt vaid tahte avaldus. “Tegelikult ikkagi alapalga lepivad kokku tööturu osapooled ja valitsus selle vaid kinnitab,” sõnab Keldo.
Saates ongi käsitluse alla alampalga kokkuleppe, uurime kuidas kompromiss sündis ning milliste põhimõtete järgi peaksime järgmistel aastatel alampalga tõusu kehtestamist ette nägema. Saatejuht on Lauri Leet.
Foto: Liis Treimann
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.