Annika Arras: mõisted "genotsiid" või "antisemiit" lõpetavad arutelu

Eesti Kunstiakadeemia otsus lõpetada Iisraeli ülikooliga partnerlus ja hilisemad selgitused selle kohta on musternäidis ebaõnnestunud kommunikatsioonist. On aga selge, et Eesti ühiskonnas käib arutelu millegi palju suurema kui üksnes selle kitsa loo üle.

"Inimlikult võib seda ju mõista," ütles "Äripäeva arvamusliidri" saates kommunikatsiooniekspert, Miltton New Nordicsi juht Annika Arras ämbrist ämbrisse astunud EKA avalikku suhtlust. "Aga ülikool kui institutsioon peaks tajuma ümbritsevat konteksti."

Just sellest kontekstist pidid lähtuma otsused, mis tõusid lõppeval nädalal Eesti ühiskonna keskseimaks vaidlusteemaks. Iisrael versus terroristid, palestiinlased versus sionistid, rõhutud versus rõhujad – just see kujunes tandriks, millel kunstiakadeemia otsust lahati.

Arrase sõnul on paratamatu, et Iisraeli-Palestiina konflikti võrreldakse Ukraina sõjaga ning kõik need dünaamikad tõstetakse üks ühele üle. Kusjuures rõhuja ja rõhutav sõltub täielikult inimese enda subjektiivsest tunnetusest, mille muudab enamasti eriti lihtsaks kehv arusaamine piirkonna ajaloost.

"Kui me toome käiku sõnad nagu "genotsiid" või "antisemiit", siis peale seda on väga raske oodata, et toimuks veel tasakaalustatud arutelu," nentis Arras.

Intervjuus tuli juttu tehtud vigadest, loo lahtirullumisest aegjoonel ja järeldustest selle kohta, kuidas juhtis kogu arutelu ajakirjandus.

Intervjueeris Indrek Lepik.

Foto autor: Andras Kralla.