Äripäeva arvamusliider: defitsiit ei tule rasketest aegadest ja majanduskasv võlakoormast ei päästa

Riik on end ise puudujääki indekseerinud. Lisaks: kas riigikogus toimuv viib põhiseadusliku kriisini ja kas ajakirjandust on hakatud kohtu abil vaigistama.

“Praegune [valitsussektori] puudujääk, mis ka möödunud aastal oli üle 3 protsendi SKTst, ei ole suures ulatuses seotud sellega, et majanduses on nõrk periood,” selgitab Rasmus Kattai. Ta vastutab Eesti Pangas majandusprognooside eest ja nende põhjal on selge, et ka hea aeg meid august välja ei tõsta.

“Erinevus tulude-kulude vahel on püsiv, süsteemne. Ja see on tekkinud lihtsalt kulude suurendamise kaudu,” ütleb Kattai, rõhutades, et paljud riiklikud kulutused on majanduskasvu suhtes indekseeritud ehk hakkavad kohe tõusma kui majandus uuesti kasvule pöörab.

Seega oht, et võlakoorem kuhjub – veel rohkem kui pandeemia aja algusest võlgu võetud 5 miljardit eurot – on reaalne. 

“Me ei peaks mõtlema sellest kui tulevasest ohust, sest juba mitu aastat on see, et võlakoorem kuhjub, reaalsus.”

Seega võlg ei jää mitte meie lastele, vaid näpistab meid juba mõne aasta pärast. Kattai sõnul kulus näiteks Soomel 15 aastat, et paisutada riigivõlg 35 protsendilt SKTst 75 protsendini. Ja nüüd põhjanaabrid kärbivad ja tõstavad makse.

“Mingit müstilist ideaalset aega selleks pole. Need otsused ongi valusad.”

Saate teises pooles diagnoosib riigiõiguse korüfee Jüri Raidla, mis seisus on riigikogu, kus koalitsioon ja opositsioon piltlikult öeldes ühte saali ära ei mahu. Raidla hinnangul on seis väga kehv, aga mõni lahendus ka terendab.

Ning lõpetuseks avab Eesti Ekspressi peatoimetaja asetäitja Sulev Vedler tausta kurioossel lool, kus maakohus keelas tal avaldada lugu, mis polnud veel valmiski kirjutatud. Kas ajakirjandust on hakatud tõepoolest vaigistama?

“Äripäeva arvamusliidri” tegid valmis Karl-Eduard Salumäe, Neeme Korv ja saatejuht Indrek Lepik.

Fotol: Kaja Kallas ja peegelduses Mart Võrklaev. Foto autor: Andras Kralla