Eesti Pakendiringluse juht: piltlikult öeldes saame trahvi iga päev

Ringlusse võtmata plasti eest tuleb maksta suuri summasid, mis piltlikult öeldes mõjuvadki trahvina, rääkis Eesti Pakendiringluse juht Alder Harkmann.

"Me maksame ringlusse võtmata plasti eest mitukümmend miljonit aastas. Minu meelest me saame piltlikult öeldes trahvi iga päev," sõnas Harkmann.

Eestil on kohustus võtta 2025. aastaks ringlusse 55% olmejäätmetest. Praegu on aga keeruline, kui mitte võimatu näha, kuidas sellise eesmärgini jaanuariks jõuda. Harkmanni sõnul on oht saada Euroopa Liidult trahvi, kui me ei suuda seatud eesmärki täita.

"Oluline on riigi poolt vaadata suurt pilti, kuidas jäätmevood liiguvad sellist teekonda, et ringlusse võtt oleks võimalik," rääkis Pakendiringluse juht.

Ringmajandajad toetavad prügitasude kasvu

Hartmanni sõnul peavad ringmajandajad oluliseks jäätmete põletamis- ja ladestamistasu suurendamist. Tema hinnangul tuleks Jäätmereformi elluviimisel pöörata rohkem tähelepanu lihtsatele asjadele.

Harkmanni hinnangul on näiteks põletamis- ja ladestamistasude suurendamise taga majanduslik kaalutlus, et ringlussevõtt oleks äriliselt tasuvam kui näiteks jäätmete põletamine sooja ja energia tootmiseks.

Kuivõrd on jäätmereformi tuules räägitud palju omavalitsuste tähtsusest , siis Harkmann omavalitsustele etteheiteid ei tee. "Ega siis omavalitsused ühtegi jäädet tooteks ei tee," tõdes ta.

Keskendudes spetsiifilisemalt eestlaste prügisorteerimisharjumustele, näeb Harkmann asja positiivselt. "Muutusi on toimunud palju. Kui ma alustasin, siis ega jäätmete sorteerimisest keegi ei rääkinud. Inimeste keskkonnateadlikus on kasvanud ja seda on rõõm näha," lausus ta.

Ka kaugemat tulevikku näeb Pakendiringluse juht heledates toonides. "Praegu tuleb teha sellised lahendused, mis soosivad investeeringuid ettevõtetes ja et kogu ringlus oleks kasumlik. Siis on eesmärgid saavutatavad," sõnas Harkmann.

Intervjueeris Joonas-Hendrik Mägi.

Foto: Andras Kralla