Eestis on enam kui 23 000 korteriühistut, millest pooltel pole sõlmitud kindlustusleping, mis ühistu hallatavale hoonele tekkinud kahjud hüvitaks, rääkis Eesti Kindlustusseltside Liidu juhatuse liige Andres Piirsalu.
Ühelt poolt on korteriühistul suur vastutus majaelanike turvalisuse tagamisel: korrast ära elektrisüsteem, katkised korstnad, nõuetele mittevastavad kaminad ja küttekolded – kõik, mis võib ohustada inimelusid. Samas on ka kortermajade torude korrashoid korteriühistu vastutus. Vesi tekitab lühise, lühis tekitab tulekahju, osutas Piirsalu.
Ta lisas ka, et 2023. aastal toimus kindlustatud hoonetes üle 500 tulekahju, mille kogukahju oli üle 14 miljoni euro. Neist korteri tulekahjusid oli 212, mille keskmine kahjusumma oli 11 tuhat eurot. Korterelamu põlenguid oli 37.
Majanduslikult keerulisel ajal maksavad ettevõtted ära oma pangalaenu ja mujalt püütakse kokku hoida. „Kindlustus pole aga mugavusteenus, mille pealt kokku hoida. Võimalik kahju on palju suurem kui kindlustusmakse,“ rääkis Piirsalu korteriühistute näitel.
Kuula saatest, millega saab Eesti Kindlustusseltside Liidu projektirahastuse konkurss korteriühistuid tuleohutuse parandamiseks aidata ja mida tähendab korteriomanikule see, kui korteriühistul pole kindlustust, kuid kahju on juhtunud.
Saadet juhib Juuli Nemvalts.
Fotol Andres Piirsalu.
Foto autor: Juuli Nemvalts.
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.